Durian Sukegawa "Oamoos" näitab jaapani hõrgutiste valmistamise kunstist pajatades, kuidas pätist ja kaabakast võib saada asjalik inimene. Võtsin romaani käsile, et täita väljakutses jaapani kirjanduse punkt.Tänapäev, Tōkyō. Sentarō valmistab pisikeses kondiitriäris oamoosiga koogikesi. Mees ei ole ameti suhtes kuigi kirgilik, kuid see oli ainus koht, kuhu ta pärast vanglast vabanemist sõbra toel võeti. Ühest päevast hakkab poes käima Tokue, vanaproua, kes pakub end...

Continue Reading

Yōko Ogawa “Kustunud mälestuste saar“ on rahulik lugu mälestustest, asjadest ning muutustega kohanemisest. Jälle sai üks klassikaline düstoopiaromaan lugemislistist maha tõmmatud.Saar. Mõnel hommikul kogevad inimesed ärgates, et midagi on ööga kustunud. See tähendab, et kõik sellega seotud tunded ja mälestused haihtuvad. Vahel on kohe selge, mis kadus, vahel selgub see päevapeale. Mälust hääbunud esemed hävitatakse: visatakse jõkke või põletatakse ära, ning unustatakse seejärel...

Continue Reading

Margaret Atwood "Kassisilm" pakub meisterlikku uurimust, kuidas lapsepõlves löödud haavad ülejäänud elu mõjutavad. Olen Atwoodilt juba üht-teist lugenud ja mulle ta meeldib. Erilise mulje on jätnud kirjaniku uusversioon Shakespeare'i "Tormist" ehk "Nõiasigidik", "Alias Grace" ning "Orüks ja Ruik", aga "Teenijanna looga" ma ühele lainele ei jõudnud.1940ndad-1980ndad, Toronto. Elaine'i varajane lapsepõlv möödus bioloogist isa tõttu välilaagrites, ainsaks mängukaaslaseks paar aastat vanem vend. Kui pere...

Continue Reading

Christine Mangan "Tangerlanna" jutustab kahe ülikooliaegse sõbranna taaskohtumisest, nende vahelistest kinnisideedest ja manipuleerimisest. Postimehe romaanisarja kallale asun julgelt, kuna kõik varasemalt loetud teosed on olnud omanäolised ning pakkunud parajalt põnevust.1956, Tanger, Maroko. Alice abiellus hiljuti ning värske paar seab end mehe soovil sisse kaugel Tangeris. Linn tekitab naises ärevust ja ta ei lahku varmalt koduseinte vahelt, kuid samas ei meenuta siin miski kohutavat...

Continue Reading

Aitäh, Postimees kirjastus, raamatu eest! André Aciman "Kutsu mind oma nimega" oli mulle nime poolest tuttav raamat. Pealkiri on siit ja sealt läbi käinud ning korduvalt silma jäänud, aga sisust teadsin vaid nii palju, et tegu on suure armastuslooga. Kuidagi oli minust seegi mööda läinud, et sellest on hinnatud film tehtud.Suvi 1987, Itaalia Riviera. Elio on varaküps 17-aastane, kes veedab aega raamatuid lugedes ning...

Continue Reading

Aitäh, kirjastus Postimees, raamatu eest!Üritan igal aastal lugeda uute kõrvale ka natuke klassikalist kirjastust, vähemalt paar raamatut. Seetõttu olin väga rõõmus, et kirjastus mulle Albert Camus' romaani "Katk" saatis ja võtsin selle kohe käsile. Alustasin lugemist kerge aukartuse ning ootusärevusega, nagu klassikute puhul ikka. Ma ei osanud väga midagi ette arvata, sest ei olnud enne kuulnud teiste arvamusi teose kohta. 1940ndad, Oran, Põhja-Aafrika. Kõigepealt...

Continue Reading

Mul õnnestus võita Instagramis raamatuloosiga Christina Dalcher "Vox", mis just parasjagu Eia raamatuklubis lugemisel on. Erinevad düstoopiad paeluvad mind ning ühiskond, kus piiratakse naiste sõnade arvu tundus huvitav.Lähitulevik, Ameerika Ühendriigid. Jean McClellan oli kognitiivlingvist, kes otsis ravi kõnehalvatusele. Tema töö oleks paljudele inimestele andnud tagasi kõnelemisvõime, kuid võimule tõusis äärmuslike vaadetega president, kes võttis ära nii naiste õigused kui ka hääle. Neile seatakse...

Continue Reading

Kevin Brockmeier "Surnute lühiajalugu" jäi mulle silma Eia Uusi soovitusest, milles helisesid sõnad "kaunis" ja "pandeemia". See õige pentsik sõnapaar jäi mind kummitama ja kui teos Elisa Raamatu äpis ette sattus, asusin kohe lugema. Muide, kas oled paremal märganud äpi sooduskoodi?21. sajandi keskpaik, Linn/USA/Antarktika. Linna asustavad surnud, keda keegi maal elus olijatest veel mäletab. Asjad on maailmas kulgenud nii, nagu sajandi alguses ennustati...

Continue Reading

Teine raamat, mille raamatuklubi selle kuu teema tõttu käsile võtsin on Anaïs Nin "Henry ja June". Valisin selle, sest tahtsin lugeda ka uuemat tõlkekirjandust. Ma ei teadnud kirjanikust varem midagi ning tagakaan oli päris intrigeeriv: päevikuformaadis romaan, seksuaalsed eneseavastused, tormiline armuafäär. 1931-1932, Pariis. Anaïs Nin on väsinud olemast korralik abikaasa oma pankurist abikaasale Hugole. Ta ihkab uusi kogemusi. Need saabuvad, kui naine tutvub...

Continue Reading