Väljakutse kolmas raamat, see mida kõik teised juba lugenud on ehk "Tüdruk rongis" on üks neist, kus kõigil luukered kappi peidetud on. Põnevus- ja detektiiviromaanid on need, millest kõige raskem kirjutada, ilma et midagi ette andes teiste jaoks elamus ära rikkuda, aga ma annan endast parima. Siiski on mõned seigad, millest ma väga-väga tahan arvamust avaldada, peidan need postituse lõppu ja soovitan mitte lugeda.

Rachel sõidab iga päev rongiga linna ning tagasi. Talle meeldib istuda akna all ning vaadata mööda vilksatavaid maju ja muud, eriti üht tagahoovi, mille jälgimise muudab mugavaks asjaolu, et rong selle juures punase tule taga peatub. Naisel on elav kujutlusvõime ning ta on selles majas elavale paarile välja mõelnud nimed ning elu. Ühel päeval näeb ta aga midagi enda jaoks šokeerivat ning saab teada, milliseid inimesi ta ikka tegelikult jälginud on.
Kusjuures raamatu pealkiri on minu arvates veidi eksitav. Sõna "tüdruk" ei seostu mulle eriti keskeale läheneva alkohoolikust naisterahvaga, kes peategelane Rachel oli. Ometi meeldis mulle selline antikangelase valik, oli kuidagi värskendav. Samuti meeldis mulle tema eksmehe Tomi tegelaskuju.
Kahetsen, et seda lugu kohe ei lugenud, ilma sellest midagi teadmata. Eelmise aasta jooksul ilmusid minuni kuuldused kui šokeeriv ja pöörete rikas teos on. Sellest lähtudes asusin lugedes kohe teooriad arendama, et kes ja miks ja kuidas. Isik turgatas mulle pähe juba kuskil 50 ja 100 lehekülje vahel, laitsin idee vahepeal maha, kuid teose arenedes tulin selle juurde tagasi, sest siis hakkas ka autor sinnapoole vihjeid jagama. 

HOIATUS!!!

Ära loe edasi, kui sul "Tüdruk rongis" lugemata on!