Eelviimane raamat, mis 2016. aastal loetutest veel tutvustamata on LasseMaia detektiivibüroo "Haiglamõistatus", autoriteks Martin Widmark ja Helena Willis. Tahtsin haiglas toimuva raamatuna lugeda Varraku sarja "Moodne aeg" uusimat romaani Will Self "Vihmavari", kuid see jõudis minuni alles täna, nii et käisin veel aasta eelviimasel päeval raamatukogus varuvariandi järel.

See oli minu esimene tutvumine LasseMaia detektiivibürooga, kus tegutsevad 10-aastased klassikaaslased Lasse ja Maia. See kord asuvad nad uurima haiglas kaduvate väärisesemete juhtumit, kui ohvriks saab Sara Bernard, kes uisuplatsil kukkudes jalaluu murrab. Ta saab kipsi, kuid kaotab oma uued kaunid kuldkõrvarõngad. Naisega tegelesid turvaülem, med.õde ja arst, seega on kahtlusaluseid kolm ning tänu nutikatele noortele uurijatele on lahendus peagi käes.

"Haiglamõistatus" oli täitsa vahva lugemine. Mind üllatas küll, kuidas politseiülem kogu juhtumi noortele usaldas, aga kuna loetud raamat oli juba sarja 19. osa, siis ilmselt seletab seda juba pikk koostöö. Kunagi ehk võtan veel midagi sellest  sarjast lugeda, näiteks aasta lõpus kui jälle väljakutse teemadega kimpus.

Soovitan lastele ja lapsemeelsetele, raamatu lugemine läheb kiirelt ning põnev on müsteeriumile kaasa mõelda ja teada saada, kas oled sama nutikas kui Lasse ja Maia. Sari on kindlasti praegu väga populaarne, sest järjest tõlgitakse uusi osasid. Mulle oleks see krimilugu 10 aastat tagasi kindlasti väga meeldinud, siis oli lastele suunatud müsteeriume palju vähem, kui hetkel. Omal ajal sai aga loetud vendade Hardyde ja Nancy Drew lugusid.