Täna on see päev, kui vahetan välja oma seljakoti. Kes mind teavad, on eelmist kindlasti näinud. See maksis ~30€ ja oli päris Seppäläst. Uus isend on aga soetatud Aliexpressist poole odavamalt (14,43€). Kui kedagi huvitab, siis 5. mai esitasin tellimuse ja täna tuli teade, et võin postkontori järgi minna. Värvivalik lehel oli päris suur, aga otsustasin ikka lihtsa musta kasuks, mis kõigega sobima peaks. Eelmine kott oli sarnastes toonides. Beeži kunstnaha asemel on nüüd aga pruun seemisnahk (ilmselgelt ka tehislik). Pakist välja võttes tundus kott üsna pisikesena, aga kui sinna asju hakkasin sisse kuhjama, siis selgus, et mahutab ikka korralikult. Mis mind ehmatas oli ka see, et rihmad tuli ise pannaldesse ajada. Pusisin sellega päris kaua.

Kotil on kaks lukuga sahtlit, tavaline suurem ja ees pisem. Külgedel on veel kaks lahtist sahtlit, kuhu hea panna asju, mida võiks kergelt kätte saada, aga mida ei karda kaotada. Näiteks mina hakkan seal ilmselt kandma veepudelit või snäkke. Ees väiksema sahtli peal on nunnu kiri, mis küll grammatiliselt väga veider "I believe that better tomorrow".

Kotist olete kuulnud küllalt, nüüd ma näitan ka seda, mis mu tavaliselt kotis sees on. Suuremas sahtlis on kooliajal loomulikult koolimaterjalid. Viimasel ajal olen kasutanud kiirköitjaid, kuhu ise vajadusel lehti lisan. Kaustikute-vihikutega alati see jama, et lõpus jääb kas lehti üle või hoopis puudu. Idee pärineb kursaõelt Anna, aitäh! Semestri alguse poole on nii kott kergem ka, kui paksude kaustikute asemel ainult paar lehte kotis. Lisaks siis neile võiks mu kotist veel leida pinali ja kalkulaatori, aga kuna täna ma kooli ei läinud, siis torkasin kotti ainult oma Mapedi värviliste viltpliiatsite (?) paki. Need on mu lemmikud, sest avastasin, et mida värvilisem on mu konspekt, seda paremini kõik meelde jääb. Ülemiselt pildilt on näha, et kotist piiluvad välja ka päevik-märkmik ja mul hetkel pooleli olev juturaamat. Mina ja kirjandus käime kokku nagu sukk ja saabas, seega lugemist on mul alati kaasas. Rahakott käib ka siia sahtli, aga mul ta juba nii kulunud, et pole mõtet eraldi pildile püüda.

Muide, kui hakkasin asju kotti kuhajama, siis avastasin, et väiksemas sahtlis on midagi juba sees! Nimelt oli seal kilepakendis selline armast plastmassist kalake. Võtmehoidjaid on mul küllaga, nii leidis ta hoopis oma koha ühe kotiluku küljes.