­
­

LX ehk Alzheimeri tõbi, šifrid ja tehisaru

Liz Moore "Nähtamatu maailm" jutustab Alzheimeri tõvest, mis tütre tema armastatud isast lahti kisub, ning mehest maha jäävast mõistatusest. Kirjaniku järgmine romaan "Pikk ergas jõgi" pesitses mõnusalt mu eelmise aasta loetute topis, nii et muidugi asusin seda teost lugema niipea kui sain.1984-peagi, Boston. Enamik 12-aastase Ada Sibeliuse päevadest möödub ülikoolilaboris isa varjutades, kus tüdruk harjutab näiteks keeruliste šifritega koodimurdmist. David Sibelius juhib väikest...

Continue Reading

XXII ehk sisevaade eesti näitekunsti maailma

Jim Ashilevi "Armastuskirju teatrile" koondab kirjade näol kõik autori tunded teatri vastu, mitte üksnes armastuse, mõtiskledes seejuures, miks seda kõike üldse vaja on. See raamat sobis ideaalselt minu teatriteemalisele märtsikuule joone alla tõmbamiseks.1997-2016, Haapsalu-Tallinn-Tartu. Taas bussis ühest linnast teise loksudes või Vanemuise külalistemaja vetsupotil istudes valab Jim välja oma mõtteid ja tundeid. Kuidas teater ta üldse konksu otsa sai? Milline on teatriinimese argipäev?...

Continue Reading

LXIII, LXV, LXVI, LXX ja LXXII ehk päästeretk, valmistused sõjaks, aarderetk ja vaimu ravimine

Isaac StewartSuur osa minu 2023. aasta teisest poolest möödus Brandon Sandersoni "The Stormlight Archive" sarja fantaasiamaailmas. Ei pea vist ütlemagi, et nautisin neid 4000+ lehekülge väga. Ma ei taha blogi Sandersoni postitustesse uputada, nii et juba esimesed kaks raamatut "The Way of Kings" ja "Words of Radiance" pidid üht postitust jagama ning järgmised kaks "Oathbringer" (Part One & Part Two) ning "Rhythm of War" saavad seltsiks veel kaks vahepealset lühiromaani "Edgedancer" ja "Dawnshard".Superkontinent...

Continue Reading

LX ehk üks politseinik, kaks kahtlast enesetappu

Jane Harper "Põud" on romaan föderaaluurijast, kes peab kunagisse kodulinna naastes silmitsi seisma minevikuvarjudega. Harper on kahe raamatuga saanud koha mu lemmikkirjanike seas, mistõttu ei jäänud mul muud üle, kui endale ka see, tema debüütromaan, hankida, mis mõned aastad tagasi eesti keeles ilmus.Tänapäev, Kiewarra, Austraalia. Väikelinn vaevleb kohutava põua küüsis. Aaron Falk naaseb üle 20 aasta kunagisse kodulinna, kust ta teismelisena koos isaga...

Continue Reading

LII ehk kontoris on vihkamisest armastuseni vaid üks samm

Sally Thorne "Vihkamismäng" räägib töökaaslastest: lühikesest ja meeldivast Lucyst ning pikast ja hirmutavast Joshist, kellel on pidevalt mingi kana kitkuda, aga lõpuks saab muidugi vihkamisest armastus. Raamat jäi mulle ammu silma. Siiski jõudsin enne lugemist ära oodata nii filmi kui ka tõlke ilmumise.Lucy töötab juhiabina värskes ettevõttes, mis tekkis kahe kirjastuse ühinemisel. Ta on päikesekiir, kes tahab kõigile meeldida, nii et neiule käib...

Continue Reading

XLII ehk ühest hokilinnast

Aitäh, Varrak, raamatu eest!Fredrik Backman "Karulinn" on teine autori raamat, mida olen lugenud. Eelmisel aastal jõudis minuni "Ärevil inimesed", mis mulle väga meeldis. "Karulinn" on internetiavarustes positiivsete arvamustega rohkem silma jäänud, aga ainuke asi, mida sisu kohta teadsin, oli see, et peategelasteks on teismelised. Olin kindel, et raamat meeldib mulle, aga üllatusin ikka, kui väga see tegelikult hinge läks.Tänapäev, Karulinn, Rootsi. Karulinn on...

Continue Reading

XXVI ehk vanast raamatupoest, inglise kõrgklassist ja maaelust

Aitäh, Varrak, raamatu eest!Peale õudset krimipõnevikku ihkab hing ikka midagi helget. Mis oleks sobivam, kui ajalooline ajaviiteromaan enese leidmisest ning oma perekonna mineviku radade avastamisest? Just seda pakub Lucinda Riley "Varjuõde: Stari lugu", kolmanda õe teekond sarjas "Seitse õde", mille esimene raamat viis Maiaga Brasiiliasse ning teine Allyga Norra.2007/1909, London, Lake District, Kent, Inglismaa. Star ja CeCe on õdedest kõige lähedasemad, sukk ja...

Continue Reading

XXII ehk teekond täis armastust ja kaotusi

Aitäh, Rahva Raamat, raamatu eest!Uusi põnevaid raamatuid ilmub hetkel nii palju. Ühel päeval ootas mind pakiautomaadis Benedict Wells "Üksilduse lõpp". Ma ei olnud raamatust midagi varem kuulnud, aga kohe tekkis huvi ja võtsin paar päeva hiljem selle käsile.1980-2014, Saksamaa/Prantsusmaa/Šveits. Jules on kolmest lapsest noorim. Tal on vanem õde Liz ning vanem vend Marty. Nende maailma raputab vanemate surm. Peale seda ei ole enam...

Continue Reading

XXXVI ehk kaaperdatud kosmosejaam, psühhotroopsed parasiidid ja laps-häkker

Amie Kaufman & Jay Kristoff  "Illuminae" vaimustas mind nii väga, et võtsin pärast selle lõpetamist kohe käsile järje "Gemina". Mõlemad raamatud õnnestus mul endale krabada raamatuvahetus.ee lehelt.2575, Hüppejaam Heimdall. Kuigi kapteni tütrena saab Hanna nautida igasuguseid privileege, ei ole ta vaimustuses elust Heimdallis, sest see asub ülejäänud maailmast kaugel. Õnneks on Hannal seltsiks nunnu kavaler, kelle abil saab ta seigelda ka neis jaama...

Continue Reading

XXVIII ehk teaduskirg ja igivanad taimed

Hope Jahren "Laboritüdruk" püüdis muidugi mu tähelepanu oma pealkirjaga. Keegi, vabandust, et ei mäleta, kes, kirjutas ka veel mulle Instagramis, et pean seda lugema, sest see olen ju mina. Ma küll päris puusid ei uuri ja sellise keemiaga ei tegele, nagu Jahren, aga mõni samastumismoment oli ikka lugedes küll. 1969-tänapäev, Minnesota, California, Georgia, Norra, Hawaii. Hope Jahren sai teaduspisiku juba õige pisikesena. Ta...

Continue Reading

LXI ehk pärast maailmalõppu

N.K. Jemisin "Obeliskivärav" on tõlge, mille ilmumist olen oodanud ajast, mil lõpetasin sarja esimese osa, mis kannab pealkirja "Viies aastaaeg". Lugesin seda eelmise aasta detsembris ja nägin mitmeid kommentaare, kuidas järgedes läheb lugu veelgi paremaks. Raamatu sain kätte vahetult pärast ta ilmumist ning lugesin läbi Amsterdami reisil, aga selle blogipostituse kirjutamine on palju aega võtnud, sest kõige raskem on kirjutada 1) raamatutest, mis mulle väga...

Continue Reading

XLVI ehk veresaun Põhja-Itaalia mägikülas

Luca D’Andrea "Kurja loomus" jõudis minuni täieliku üllatusena. Nimelt peitis see eelkoopia end teiste Varrakult tellitud raamatute pakis. Eelmine raamat oli just sobivalt läbi saanud, nii et muidugi hakkasin seda kohe lugema. Kui teos oleks mulle näiteks raamatupoes ette juhtunud, siis poleks ma teda ilmselt kätte võtnud, sest kaanepilt lugema ei kutsu (aga peale lugemist näeb seda veidi teistsuguse pilguga) ning kirjanik on ka...

Continue Reading

XXXV ehk unistuste printsist ja koduvägivallast

Colleen Hoover on mulle juba tuttav kirjanik. Olen lugenud mitmet tema romaani, mida iseloomustavad põhiliselt kuumad stseenid ja keerulised suhted. Ootasin neid ka raamatust "Ei iial enam" ja ei pidanud pettuma. Järgmisena on mind riiulil juba ootamas ka Hooveri "Pihtimused" ning kui isu täis ei saa, siis tuleb suunduda Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonda, kust ma varemgi naise romaane olen laenutanud. 21. sajand,...

Continue Reading

CC BY-NC-ND