10. Raamat, mida kunagi ammu lugesid ja mis jättis sulle tol hetkel nii vägeva mulje, et mäletad seda emotsiooni tänaseni. Selle väljakutse teema jaoks oli mul kõige raskem leida sobivat raamatut. Enamik raamatuid, mille jäetud emotsioone ma mäletan, on kurvad loomalood ja neid ei taha ma mingil juhul uuesti lugeda. Pöördusin siis rõõmsate lapsepõlveraamatute poole ning riiulis jäi silma A.-C. Vestly "Kaheksa väikest, kaks suurt ja veoauto".

20. sajand, Norra. Väikeses korteris elab suur perekond: isa, ema ja kaheksa last. Nii suur hulk lapsi teeb muidugi parajat mürglit, mis allkorruse naabrinaisele sugugi ei meeldi. Isa tööks on veoautoga ringi sõita. Ühel päeval kaob veoauto maja eest. Kauaks ta õnneks kadunuks ei jää. Veoauto omamise eelis on see, et kõik kaheksa last mahuvad koos madratsitega kasti ära ning pere saab sõita suvepuhkusele, et lastel oleks koolivaheajalt tulles midagi põnevat teistele jutustada. Suurel perel juhtub igapäevaelus nii mõndagi märkimisväärset, kuid kõige suuremad muutused ootavad neid alles ees. Nimelt kolib pere linnast välja päris oma majja, kus kõigil on lahedalt ruumi. Isegi vanaema saab nende juurde kolida.

"Kaheksa väikest, kaks suurt ja veoauto" on tõsiselt armas lasteraamat, mis toob esile suure pere võlud. Arvan, et just seetõttu jäi raamat mulle lapsepõlvest nii hästi meelde, sest ma ei olnud varem kuulnud perest, kus oleks kaheksa last. Iga päev nende elust oli väiksemat sorti seiklus, olgu see siis vurrvispli ostmine või klassikaaslase küllatuleku auks korraldatud pidu. Kõige kentsakam lugu raamatust on kahtlemata autovarguse lugu, kui isa varga hiljem enda juurde tööle palkab ning too lõpuks veel nende naabrinaise kosib. 

Anne-Catharina Vestly on norra lastekirjanik, keda tihti võrreldakse Astrid Lindgreniga. Naine sündis 1920. aastal ning tema esimene raamat "Ole Aleksander Filibom-bom-bom" ilmus 1953. Tuntust toonud sari vanaemast ja kaheksast lapsest sai alguse 1957. aastal. Vahemikus 1957-61 ilmusid esimesed 5 raamatut ning veel 2 osa lisandusid 1986 ja 1999. Raamatute põhjal on tehtud ka kolm filmi. Esimeses kahes mängib vanaema rolli autor ise. Kirjanik suri 2008. aastal.

Ülelugemine oli kindlasti seda väärt, sest raamat oli niivõrd rõõmsameelne ja seikluslik. Soovitan!