I ehk kui tahad vaadata seebikaid, aga oled turvarobot
17:16Martha Wells "Kõik süsteemid punases" pakub tempokat ulmeseiklust end Mõrtsukbotiks kutsuva roboti seltsis, kes saadab parajasti teadlaste rühma tundmatu planeedi avastusretkel. Auhinnatud lühiromaan jäi siin-seal kõrva, nii et vandusin uudishimule alla ja lugesin läbi. Muide, see on sarja esimene osa.
Tulevik, mingi kauge planeet. Võõraste planeetide uurimine ei ole ohutu amet, mistõttu palkavad teadlased end saatma turvatehiseid, küborge, kes on programmeeritud neid kaitsma. Säilitusliidu uurimisrühmal pole aimugi, et nende robot käskudele ei allu, kuna on oma juhtmooduli ära häkkinud ja töötab iseseisvalt. End kutsub ta Mõrtsukbotiks, kuid nimele vastupidiselt ei armasta ta tööga kaasnevat tapatööd, vaid ihkab üle kõige oma aega meelelahutusvoogudes veeta. Vabana edasi toimetamiseks peab ta siiski tehise rolli täitma. Paraku ilmneb sel planeedil ootamatult palju ohte, nagu tahaks miski või keski teadlasi hukata.
"Kõik süsteemid punases" pakub mõnusat kiiret ulmeampsu. Ähvardav tume kaas ja sünge püssiga siluett on puha farss - Mõrtsukbot ei ole lugu tapmisest ja tagaajamisest, kuigi tõsi, seda jagub ka. Minategelane on ikkagi kudedest ja elektroonikast kokku klopsitud muljetavaldav tappamasin, kes ennastohverdavalt oma inimesi kaitseb. Samal ajal hoiab ta nendega distantsi nagu tehisele kohane, peidab näo kiivri taha ja vaatab tundide kaupa seebikaid, aga mitte seksistseene, sest need on igavaimast igavad.
Martha Wellsi ulmemaailma saab edukalt haarata lennult. Põgusad märulistseenid ja Mõrtsukboti mõttemaastik sisaldavad piisavalt detaile, et üldpilt kokku panna ning ei teki mingitki vajadust ühiskonnakorralduse selgeks nämmutamise järele. Sisemonoloog on seejuures kuratlikult vaimukas! Saab aimu nii temasugustele tehistele seatud piirangutest kui ka avastustest iseseisvaks indiviidiks saamise teekonnal. Ebaharilik peategelane igatahes võitis mu südame, nii et kindlasti jätkan sarjaga!
Aitäh, Rahva Raamat, raamatu eest!
0 kommentaari