Katherine Rundell "Võimatud olendid" räägib täpselt sellest, millele pealkiri osutab ehk kahe lapse seiklusest, mis on tulvil elukaid, keda meie maailmas ei kohta. Detsembri lõpp käib minu jaoks just täpselt selliste fantaasialugudega kokku.

Põhja-Šotimaa/Arhipelaag. Seiklus algab, kui Christopher sõidab maale vanaisa juurde. Poiss teeb ainsat asja, mis selge sõnaga ära keelati, päästab seejuures väikese greifi ning avastab saladuse, mida täiskasvanud tema eest kiivalt varjanud on. Tema vanaisa valvab läbipääsu maagilisse maailma - saarestiku, kus elavad nii tuttavad kui ka tundmatud müütilised olendid. Kutt ei jõua seda infot seedima hakatagi kui teisest ilmast saabub üks tüdruk. Mal lipsas läbi portaali mõrtsuka eest pagedes ja tal on kibekähku abi vaja. Christopher lähebki koos temaga Arhipelaagi, et saada sotti, kas tüdrukut soovitakse hukata tema lendava mantli või millegi muu pärast. Lisaks asuvad kaks last välja selgitama, kuhu kaob kõiki olendeid elus hoidev klimmer.