Manchester. Hannah naaseb peale kaht nädalat lahutusega tegelemist Kummaliste Sõnumite toimetuse tavapärasesse kaosesse. Ei oskagi kohe öelda, kumb on pöörasem, kas aknast välja lendav tualettpott või kuuldused suitsiidsest vampiirist. Pole just palju asju, milles Rahvas ja Rajajad oleks ühel meelel, aga see, et vampiire pole olemas, on üks neist. Ometi juhtub linnas järjest asju, mis just neile viitavad. Otse ajalehe omanikult tuleb käsk, et toimetusel tuleb kiiresti välja selgitada, millega on tegemist.

"See võluv mees" on muhe lugemine, mis pakub suurepärast võimalust halli argipäeva eest põgeneda. Raamat kulgeb täpselt sama pööraselt kui tema eelkäija, avades veidi rohkem salajast maailma. Kui esimeses osas nägime McDonnelli versiooni libahundist, siis nüüd võtab ta mõnuga ette vampiirid. Mulle lahendus meeldis ja ootan põnevusega, kuhu järgmised romaanid tüürivad. Kas liistule tõmmatakse lohed või härjapõlvlased, haldjad või jetid?

Vampiiride jälgede ajamine polnud aga sugugi ainus teema, millega romaan tegeles. Sarja üheks trumbiks on toimetuse värvikas kollektiiv, kes nüüd ühes oma muredega tuttavamaks saavad. Ühte neist üritatakse suisa järjepidevalt ära röövida ning vaja on välja selgitada, kes on selle taga. Kuna tööd on palju, kuluvad abikäed ära, meeskond täieneb ja jutust käivad läbi ka muud abilised. Minu ja ilmselt ka kõigi teiste lugejate lemmik sellest raamatust oli rääkiv koer.

"See võluv mees" päris nii tugevaid emotsioone ei tekitanud, kui sarja esimene osa, aga kindlasti jätkan lugemist. Naudin väga, kui sarjas on looliinid, mis raamatust raamatusse kanduvad ning siin on juba mitu teemat, mille lõpplahendust väga teada tahaksin.

Aitäh, Varrak, raamatu eest!