XXX ehk kuidas Pariisis inglise keelset kirjandust müüa
18:34Kerri Maher "The Paris Bookseller" on romaan Pariisi kuulsast raamatupoest - Shakespeare and Company. Käisin tasuta linnatuuril, mis just selle eest pihta hakkas ning muidugi kommenteeris giid hirmpikka sissepääsusaba, et tegelikult pole seal midagi vaadata ja enamik inimesi isegi ei tea, miks pood oluline on. Veidi hiljem ise poodi külastades jäi see raamat silma, sest kuigi tuuril võeti paari lausega asutuse ajalugu kokku, on sellest ise lugemine midagi sootuks muud. Ja poodi tasub kindlasti külastada, seal on i-m-e-l-i-n-e õhkkond!
1919-1936, Pariis. Sylvia Beach armub Pariisi juba esimesel külastusel. Ta naaseb armastuse linna noore täiskasvanuna ning kiindub armsa prantsuse raamatupoe pidajannasse Adrienne'i ja tema poodi. Sünnib soov avada enda kauplus, mis pakuks Pariisis inglise keelset kirjandust. Aeg on soodne, kuna linn on palju vabameelsem võrreldes Ameerika või Inglismaaga ja tõmbab vaimueliiti. Nii jõuab sinna iiri kirjanik James Joyce, kes töötab romaani "Ulysses" kallal. Teos on peatükkide kaupa ilmunud ajakirjasabades ja oma uuenduslikkus avameelsuses palju pahameelt kogunud. Kui selle avaldamine Ameerikas ära keelatakse, otsustab Sylvia ise raamatu välja anda.
"The Paris Bookseller" algab armastusloona kahe naise vahel, mis üllatas mind, kuna tagakaanel polnud sellest sõnagi. Seega sobis teos ideaalselt pride-kuu lugemiseks kui just on tulnud välja uudis, et Eestis seadustatakse samasooliste abielu. Taust oli ka äärmiselt huvitav - kuidas Pariis on muust maailmast ees ja ei halvusta samasoolisi paare. See uuendusliku mõtlemise kontrast iseloomustab ka kogu tralli ümber kurikuulsa "Ulyssese". Kuna raamat on julge, süüdistatakse seda liigses nilbuses. Naised näevad selles midagi enamat, aga mehed näevad ainult pornograafiat.
Romaan pani mu teadmised tõsiselt proovile, kuna tekst on tulvil nii võõraid ingliskeelseid sõnu kui ka prantsuskeelseid fraase. Kontekstist sain aru, aga detailid läksid ilmselt kaduma. Lisaks eeldab raamat lugeja intelligentsust, kuna läbi käivad Pariisi kogunenud kadunud põlvkonna kirjanikud ja nende teosed.
Keskosas jääb teos venima, jutustades pikalt-laialt, kuidas "Ulyssese" avaldamine on Beachi jaoks ühtlasi nii õnn kui ka õnnetus. Ta tunneb, et peab Joyce'i igast küljest toetama ning jääb mehe kapriissete tujude meelevalda. Lugu lõppeb seal maal, kus naine viimaks vabaneb, loobudes raamatu õigustest ja tema ülejäänud saatuse võtab Kerri Maher lühidalt kokku lõppsõnas. Mulle väga meeldis see pilk poe ning selle rajaja ajalukku, kogu see 20-30ndate trall, kõik need kuulsad tegelased. Kusjuures, tänapäevane Shakespeare and Company asub hoopis teise koha peal ning on vaid nimetatud ajaloolise äri järgi.
Soovitan ajaloohuvilistele!
0 kommentaari