Aitäh, Helios, raamatu eest!

Miranda Cowley Heller "Paberloss" jäi mulle silma pilkupüüdva kujunduse tõttu. Esmapilgul jätsin meelde heleda kaane ja tumeda risti, aga hiljem alles panin tähele, et rebitud paberi all ei peitugi rist. Raamatu sisust ei olnud ma midagi kuulnud ja ei osanud seega enne lugemist mitte kui midagi oodata.

Massachusetts. Paberloss on suvekodu Cape Codil, rodu kämpinguid ja peamaja keset metsa järvekaldal, kus elavad kaimankilpkonnad. Siin möödusid Elle'i lapsepõlvesuved ning nüüd veedab ta siin omakorda aega oma lastega. Paik on näinud naise elu helgemaid aegu ja tumedaimaid momente. Eelmisel õhtul murdis Elle oma abikaasale truudust ja seisab nüüd raske otsuse ees - jääda mehe ja laste juurde või anda võimalus oma lapsepõlvekallimale ja hingesugulasele, kellest kord tragöödia lahku viis.

Kas minnalaskmine tähendab, et kaotad kõik, mis sul on, või tähendab see, et saad kõik, mida sul pole iial olnud?

"Paberloss" on aeglane perekonnadraama, mis rullub lahti kipakas suvemajas järvekaldal. Ühest küljest toimub tegevus 24 tunni jooksul, teisest küljest viivad Elle'i mälestused aastate taha kõigi hetkedeni, mis on ta toonud tänasesse päeva. Pooleldi olevikus, pooleldi minevikus loo jutustamine toimis hästi. Suvepäev on rahulik ja vaikne, aga minevikust koorub järjest välja häirivaid detaile: vägivalda, väärkohtlemist. See on vastuoluline romaan äärmiselt keeruliste suhetega, kus iga rea vahelt võis lugeda, kuidas probleemid sünnivad asjade rääkimata jätmisest. Kohati oli väga frustreeriv ja ma oleks tahtnud pea iga tegelast raputada - räägi ometi oma ema, õe, isa, sõbra, abikaasa, lastega.

Perekonnadraamad ei ole tegelikult minu tassike teed, aga ometi meeldis "Paberloss" mulle väga. Alguses võib-olla mitte, aga märkamatult puges lugu hinge, nii et ootamatult löristasin nutta. See on vaikne ja mõtlik. See on valus. See on korratu. Ma ei ole väga midagi taolist lugenud. Andsin romaanile maksimumpunktid selle eest, kui palju emotsioone ta minus tekitas.