Aitäh, Eesti Raamat, raamatu eest! 

Karen M. McManus "Nõod" tekitas mus elevust. See on mu neljas raamat kirjanikult ja eelmised on mulle meeldinud. Mis on parem, kui teismeliste draama? Muidugi rikaste teismeliste draama.

Kõik Gull Cove'i saarel teavad Storyde perekonda. Suguvõsa on jõukas ja omab palju kinnisvara, aga lisaks sellele on nendega seotud suur müsteerium. Mildred Story katkestas päevapealt suhted kõigi oma nelja lapsega, jagamata ainsatki seletust. Üle kahekümne aasta on möödunud. Lapsed on suureks saanud ja kolmel neist on endal lapsed. Nõod Milly, Aubrey ja Jonah, kes on vaid paar korda kohtunud, saavad kõik äkitselt vanaemalt kutse Gull Cove'i, et töötada sel suvel tema kuurortis. Nad ei ole vaimustuses, aga igaühel on põhjus, miks minna. Kui nad kohale jõuavad, selgub, et vanaema ise ei tea kutsest midagi.

Esmalt - nagu ikka, siis sisureetev tekst on valges kirjas, kui tahad lugeda, siis tõmba see kursoriga aktiivseks.

Varem olen kirjanikult lugenud "Üks meist valetab", "Üks meist on järgmine" ja "Kaks suudavad saladust hoida". "Nõod" erineb neist, kuna selle tegevus ei toimu koolis, vaid suvel. Tegelasteks on ikka teismelised - Milly, Aubrey ja Jonah, ning lisaks Milly ema Allison, kelle nooruspõlve pilgu saab heita. Kõigil, absoluutselt kõigil on saladused ja peidetud motiivid, mis üksteise järel välja hakkavad kooruma, kui sugulased üksteist tundma õpivad. Ainuke asi, mis mulle kohe üldse ei meeldinud, oli ma-tahan-sind-esimesest-silmapilgust armulugu. 

Varasemalt loetud McManuse raamatuid meenutasid ainult viimase piirini kruditud loopöörded. Rohkem tõi teos mulle meelde romaani "Me olime valetajad" - väärikas suguvõsa, noortepunt, suvi (era)saarel, valed ja saladused. Tegin veel omaette nalja, et raudselt lõpeb maja mahapõlemisega. See suvine õhkkond oli väga mõnus ja midagi on säärastes rohke rahaga seotud perekonnadraamades, et neid on alati huvitav lugeda.

Noorte põnevike juures meeldib mulle kõige rohkem see, et neis on mõnusalt müstilisust, aga ei ole tükeldatud laipu ja muid rõvedusi. Oli pöördeid, mida nägin tulemas, aga ka selliseid, mis lõid pahviks. Märgid olid ju olemas, aga ometi tabas lõpplahendus mind ootamatult. See sobis hästi looga kokku, aga teisest küljest ei taha ma kuidagi uskuda, et sellist saladust nii kaua võimalik hoida on. Ma ei olnud üldse valmis selleks, et suvise seikluse lõpp on nii nukker. No mõtle, sa oled aastaid oodanud, et saaksid oma emaga ära leppida ja siis tuleb välja, et ta on juba aastaid surnud olnud.