Üle pika aja võtsin ette ingliskeelse raamatu. Victoria Schwab "Bridge of Souls" sobis nimelt suurepäraselt halloweeni õhtuks. See on kolmas osa sarjast, mille teismeline peategelane näeb kummitusi, kuna oleks äärepealt surma saanud. Iroonilisel kombel filmivad tema vanemad filmivad seriaali kummitavatest paikadest ja nii satub tüdruk igasuguste ohtlike seikluse keskele. Esimene osa viis Edinburghi, teine Pariisi ja kolmas New Orleansi. Muide, vahepeal on kogu sari eesti keelde ka tõlgitud!

Tänapäev, New Orleans. Edinburgh ja Pariis olid mõlemad vanad ja kummitusterohked linnad ning Cassidyl on selja taga mitu ohtliku kohtumist vaimudega, aga ometi pole ta sugugi valmis selleks, mida pakub New Orleans, varemetele ehitatud linn, kus harrastatakse voodood ja seansse, et kummitusi välja kutsuda. Sünge ajalooga hooned ja vähem või rohkem kuulsad surnuaiad, mida on linnas koguni 42, pakuvad rohkelt materjali tüdruku vanemate saate jaoks. Vaenulikud kummitused pole siin Cassi suurim mure. Tema tegutsemine loori taga ei ole jäänud märkamata ning Surm ise on saatnud saadiku, et püüda kinni tüdruk, kes juba kord tema haardest on pääsenud. Kummituspoiss Jacob, kes ta elu päästis, on tugevam, kui kunagi varem, aga temast üksi ei piisa Surma enda vastu võitlemisel. Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Laralt kuuleb Cassidy, et New Orleansis tegutseb Musta Kassi salaselts, aga enne kui ta saab abi paluda, on tal vaja see üles leida.

Kui Edinburghis ja Pariisis olin käinud, siis New Orleansi olen näinud ainult piltidelt. Seega oli raamat mulle võõram, aga kirjeldused olid muidugi väga paeluvad. Mulle hullult meeldib, et Schwab on sarja on üles ehitanud päris kohtadele ja lugudele. Sain teada põnevaid ajaloofakte ja käisin Google piltide abil Cassi sabas kõik kummitumajad läbi. Kindlasti tahaksin neid kunagi ka oma silmaga vaatama minna ja New Orleansist loeksin ka hea meelega veel. Hiljuti vaatasin just põnevusega videot, milles seletati, et geograafiliselt on linnal väga halb asukoht. Asutamisajal, kui põhiline transport käis piki veeteid, oli Mississippi suue muidugi ideaalne, aga pidev üleujutuse oht on toonud kaasa mitmeid katastroofe.

Sündmustiku poolest olid eelmised kaks raamatut mu meelest paremad. Ajaloolise osa kõrval paelus mind kõige rohkem kummituse püüdmine, aga selles osas on jahitavaks hoopis Cass ise. Surma saadiku eest põgenemine pakkus ka muidugi põnevust ja olin täitsa mures ühe peategelase elu pärast. 

Kogu sarja suurim miinus on see, et raamatud saavad liiga ruttu läbi. Arvasin, et sellest tuleb pikem sari, sest kummituslugudega linnasid on üle maailma rohkelt, aga tuleb välja, et vähemalt hetkel Schwab kahjuks edasi kirjutada ei plaani. Mõelge, kui äge oleks, kui Cass ja Jacob Tallinna seiklema tuleks...