Aitäh, Pegasus, raamatu eest!
Põnevikke olen sel aastal päris palju lugenud, aga ühest õigest krimiromaanist on päris hulk aega möödas. Seega võtsin põnevusega käsile uue paljulubava krimisarja esimese osa - Joy Ellis "Mineviku taak".1991/tänapäev, Gibbet Fen, Fenlands. Enam kui 25 aastat tagasi mõrvati jõhkralt kolm 11-aastast poissi. See oli üks esimesi juhtumeid, mida Matt Ballard oma politseikarjääri alguses uuris. Peamine kahtlusalune sai surma, enne kui ta süüd jõuti tõestada, ja olgugi, et tapmised lõppesid, ei suuda uurija lahenduseta juhtumit unustada. Paari kuu pärast ootab Matti pensionipõli, aga nagu välk selgest taevast saabub ümbrik fotoga, mis on ilmselgelt vana looga seotud, kuna see kujutab üht kuriteopaikadest, tehtud tõenäoliselt vahetult enne mõrva. Saabub teine ja kolmaski. Keegi mängib uurijaga, kannustatuna sügavast isiklikust vimmast. Tal on tõsi taga, leitakse järgmine mõrvatud 11-aastane.
Uue krimisarja alustamine on põnev: tegelased on võõrad, kirjaniku stiil samuti. Joy Ellisest ei olnud ma varem midagi kuulnud, aga Goodreadsis on raamatul üpriski kõrge hinnang (4.34), mis tõstis mu ootusi.
Romaanis on väga põnev kassi-hiire mäng, milles kurjam on alati politseinikust sammu või suisa kahe võrra eespool. Hirmutav oli, kuidas minevik peategelast hammustama tuli. Fotode kuhjumisega kruviti pinget aina juurde ning jäi mulje, nagu keegi oleks Matti 25 aastat jälitanud ja kättemaksu haudunud. Muidugi kerkis küsimus, mis ta ometi korda saatis, et see välja teenida. Mees seda ei aima ja ka lugejal on seda praktiliselt võimatu välja mõelda.
Huvi lisab see, et lisaks uurija vaatenurgale on ka kurjategija oma, mis ei tee müsteeriumit sugugi lihtsamaks, vaid lisab pigem segadust juurde. Üllatavaid pöördeid jagub ja ma ei suutnud sugugi lahendust läbi hammustada. Kirjanik on lisanud palju eksitavat ja vihjed on väga hästi peidetud. Kõik küsimused said vastuse, aga see stseen, kus kurjategija suure suuga kõik paljastab, oli ülepakutud ja tobedalt teatraalne, eriti see süstimine. Motiiv oleks võinud olla selgem. Pea iga raamatumõrvar sünnib väärkoheldud lapsepõlvest. Vaimustust võttis maha ka mõrvade jõhkrus. Ma eelistan neid krimiromaane, kus laipu okastraati ei keerata.
Eduka krimisarja võtmeks on sümpaatne peategelane. Matt Ballardil on pikk karjäär selja taga ja minevik on jätnud oma jälje. Juhtumi juures on abiks ka tiim - inspektor Jason, seersant Liz, nooremuurija Bryn, konstaabel Gemma. Mulle meeldis, et tegelasi oli rohkem ja huvitav oli lugeda tiimi dünaamikast, kuidas ülesandeid omavahel jagati. Küll ei meeldinud mulle, et kirjanik kohe afääri lisas. Enne oleks võinud arendada tegelaste vahelisi suhteid ja tuua see looliin sisse mõnes järgmises sarja osas. Mulle ei meeldi tegelikult üldse petmisest lugeda, aga ka selles vallas on Ellisel trump varrukast võtta.
Joy Ellis on inglise krimikirjanik. Ta on sündinud Kentis, aga veetnud enamiku täiskasvanueast Londonis ja Surreys. Enne kirjanikuks saamist töötas ta floristi ja raamatupoe juhatajana. Lugusid oli ta kirjutanud juba lapsepõlves, aga soov raamatuid avaldada tuli kirjutamise töötoast Kreekas. Tal on politseitööst lihtne kirjutada, kuna ta abikaasa on endine politseinik, tunnustatud ohvitser. Ellise debüütromaan ilmus 2010. aastal. Seitse aastat hiljem ilmunud "Mineviku taak" on esimene osa kirjaniku kolmandast sarjast. Tal oli juba kauem kavas kirjutada ühest piirkonnast, kus eri linnades lahendavad kuritegusid erinevad uurijad, aga mõned tegelased ka korduvad. (allikad: 1, 2, 3)
"Mineviku taak" on krimiromaan, milles kurjategija võtab sihikule errumineku äärel politseiinspektori Matt Ballardi. Loosse on segatud lahenduseta juhtum mehe karjääri algusest. Teos on üsna tüüpiline tänapäeva krimipõnevik - ärev, täis üllatavaid pöördeid ja uurija eraelu. Pinget kruvib juurde see, et mõrvar on alati uurijatest mitu sammu ees ja tunneb inspektorit läbi ja lõhki. Kahtlustada tuleb muidugi kõiki. Soovitan, kui otsid uut krimisarja!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar