Sarja võlu hakkab iga järgmise osaga hääbuma, sest kordub aina sama muster - õel on elu rööpais, aga äkitselt on vaja muutust ja suundutakse oma päritolu otsinguile, mis päädib armastuse leidmisega. Aina raskem on uskuda, kuidas kuuest ühest mitte ühelgi varem kallimat ei ole! Oleks nad siis 18-19-20, aga nad on lähemal 30-le kui 20-le. Ja miks õed omavahel pea üldse ei suhtle??? Miks nad üksi oma päritolu uurivad, mitte teiste toel??? Kuidas Tiggy oma õe endist kallimat ära ei tundnud??? 

Nende raamatust raamatusse korduvate küsimuste taustal meeldis "Kuuõde" mulle siiani kõige vähem ja kippus venima: lumi ja kassid ja kättesaamatu mõisaomanik, siis jälle flamenko, keevalised tunded, kuulsusejanu. Ma ei salli kohe üldse seda, kui draama tekib sellest, et tegelane jätab midagi rääkimata ja kogu probleemi oleks ühe kahe sõnaga saanud lahendada, aga olukord venib lehekülgede kaupa. Lucía on väga isekas tegelane, aga tema motiividest sain ma veel aru. Tiggy tundus meeldivam, aga ta teeb ühe rumala otsuse teise järel - lõhub abielu, jookseb haigena haiglast ära, paneb kogu oma pere muretsema. Lisaks pidas ta end veganiks, aga tal olid "patutoidukorrad", kus ta ei olnud vegan??? Mitte ükski vegan ei teeks iial midagi sellist, see on elustiil, mitte dieet.

Nagu ikka, kannustab minevikulugu tagant armastus, aga sel korral on armastus suunatud mitte inimestele vaid tantsule. Flamenko on selle raamatud süda ja hing, aga kuna ma seda kirge ei jaga, oli raske suhestuda. Ma vist pole kunagi korralikku flamenkotantsu näinudki. Inimestevahelist armastust on raamatus vähe. Minevikus on vanemad, kes oma lapsed maha jätavad, ja paarid, kes tunnetest hoolimata ei oska koos olla. Olevikus on aga kõige absurdsem armusuhe - esiteks on see täielik armastus esimesest silmapilgust, kus tunded ei kuskilt tärkavad, ja teiseks, nagu ma juba mainisin, on mängus abielurikkumine. Lisaks on Tiggy loos veel ahistamisjuhtum ka, mis lisas loole ainult ebamugavust, ei midagi muud.

Päästerõngaks on raamatul jällegi rikas taust. Mind võlus kontrast - kibekülm Šoti mägismaa ja päikseline Granada, uhke mõis ja viletsad koopad. Veel lisasid vürtsi Zedi kahtlane käitumine ja Hispaania kodusõda järgnenud põgenemisega. See osa tõstatab põnevaid lisaküsimusi Pa Salti, õdede kasuisa kohta. Eriti põnev detail tuleb välja Atlantises.