Aitäh, Varrak, raamatu eest!
Lucinda Riley "Seitse õde: Maia lugu" on mulle viimasel aastal mulle korduvalt silma jäänud. Kui nüüd imekaunis uus trükk ilmus otsustasin, et on aeg ise ka see ette võtta
1927/2007 Atlantis/Rio de Janeiro/Pariis. Ekstrentriline miljonär adopteerib lühikese vahega 6 imikut ning kasvatab nad üles kui oma tütred. Lapsed saavad nime Plejaadi tähtede ehk Seitsme Õe järgi: Maia, Ally, Star, Cece, Tiggy ja Electra. Nende koduks on Genfi järve kaldal asuv eraldatud häärber Atlantis. Kui teised õed suunduvad suureks sirgudes maailma avastama, siis Maia, vanim, elab ikka veel seal, töötades tõlgina. Kui isa sureb, kogunevad õed koju ja avastavad, et mees on oma tahtel juba maetud. Ta on igaühele jätnud kirja ja sünnipaiga koordinaadid. Maia otsustab kohe enda vihjetest kinni haarata ning oma päritolu välja selgitada. Otsingud viivad ta Brasiiliasse, aega kui Rio de Janeiros hakati püstitama Lunastaja Kristuse kuju.
Raamat jälgib paralleelselt kahte lugu: Maia seiklusi olevikus ning noort kaunitari Izabelat Rio kuldajastul. Ma ei ole Riost lugenud ega seal käinud ning esmatutvus linnaga oli mõnus. Kirjelduste abil ärkasid tänavad ellu ja lämbet kuumust kujutasin ka ette. Mulle meeldis, kuidas teosesse oli põimitud reaalset ajalugu, kuidas aristokraadid elasid lagunevates majades ja vaatasid uusrikastele ikka ülevalt alla, kuidas kohviistandustega oli võimalik rikastuda ja siis uuesti vaesusesse langeda. Lunastaja Kristuse kujust teadsin muidugi varem ka, aga mitte selle sünnilugu, kuidas kuju tükid Prantsusmaalt laevaga kohale tulid ja milline saladuseloor on tema käte ümber. Huvitav fakt oli ka see, et kuju välispind on kaetud mosaiigiga.
Romaan kohe alguses käima ei läinud. Mul oli raskusi Maiaga sideme loomisega. Koju kogunenud õed ei tundunud üldse lähedased. Nende omavaheline suhtlus oli kuidagi väga emotsioonitu ja kõik suundusid kiirelt oma muude toimetuste juurde tagasi.
Brasiiliasse jõudes läks juba huvitavamaks, aga Maiaga ei suutnud ma ikka sidet luua. Lisaks ei sümpatiseerinud mulle Floriano. Mees toppis aina oma nina Maia asjadesse ja tegelaste vahelist keemiat ei tajunud ma üldse. Tundus veider, et Maia toetus juuri otsides mehele, keda ta äsja esimest korda nägi. Naine oli küll mehe teoseid tõlkinud, kuid eraasjus nad kokku ei puutunud. Mu meelest oleks igati loogiline, et ta oleks suhelnud oma õdedega, kes sarnastel teekondadel oli või ema eest olnud majapidajannaga.
Raamatus on palju salapära, kohati isegi liiga palju. Esiteks on õdesid kuus, mitte seitse, nagu ütleb pealkiri. Teiseks müsteeriumiks on iga õe minevik, sest nad kõik on lapsendatud. Nad ei ole huvi oma päritolu või adopteerimise asjaolude tõttu tundnud. Seda oli küll veidi raske uskuda. Isegi, kui sul lapsena kõik olemas oli - armastav isa, õed mängukaaslasteks, uhke elamine - kas tõesti siis uudishimu ei ole. Lisaks ei tea õed sedagi, millega üldse nende miljonärist kasuisa tegeles või kust oma varanduse sai. See oleks usutavam olnud, kui nad kõik oleksid veel lapsed olnud, mitte täiskasvanud naised. Isa surm on ka väga salapärane ja mina kaldun küll arvama, et ta on tegelikult elus. Kui hiljem saladuseloor langeb ja kõik suurejooneliselt laheneb, siis ma müsteeriumide üle ei nurise.
Kõige rohkem paelus mind kogu raamatus kuldajastu Rio: kogu see seisusekohase abielu teema, rikkus ja laostumine, uhked villad, aadlisuguvõsad, uusrikkad, fassaadi taga toimuv lagunemine, peod, riideproovid, kohviistandused, teenijad, salasuhted. See oli kõik osa Maia perekonna ajaloost, aga samas tundus nii kauge, sest mitu põlvkonda oli ju vahel.
Lucinda Riley on 1966. aastal sündinud iiri kirjanik. Lapsena meeldis talle väga lugusid välja mõelda ning ema vanade ballikleitidega printsessi mängida. 14. aastaselt kolis Riley Londonisse, kus ta õppis draamat ja balletti. Kaks aastat hiljem sai ta oma esimese suure telerolli ning jätkas näitlejakarjääri, kuni Epstein-Barri viirus ta 23. aastaselt maha niitis. Voodis olles pöördus ta taas oma kujutlusvõime poole ja kirjutas oma esimese romaani. Suureks üllatuseks pakuti talle kohe raamatulepingut ning naine avaldas Lucinda Edmonsi nime alt kokku 8 romaani, enne kui laste kasvatamiseks pausi tegi. Kui noorim kooli läks, pöördus ta tagasi kirjutamise juurde. 2012-2013 aastavahetusel tabas kirjanikku öötaevast vaadates inspiratsioon kirjutada raamatusari, mis põhineks Seitsme Õe tähtkuju ümbritsevatel legendidel. (allikad: 1, 2, 3)
"Seitse õde" on esimene osa raamatusarjas, kus kuus lapsendatud õde otsivad oma juuri. Raamat räägib Maiast, kelle otsingud viivad teda Brasiiliasse ning Rio kuldajastusse. Romaan on romantiline naistekas, mis põimib loosse ka ajalugu ja rohkelt salapära. Oleviku süžeest endast ma väga ei vaimustunud, küll aga paelus mind 20. sajandi Rio. Soovitan, kui sulle meeldib romantiline ajaviitekirjandus, mis viib kaugetele maadele ja tutvustab ajalugu!
Loe ka:
Mul kahe esimese raamatuga ei tekkinud tõmmet. Alates kolmandast ei suutnud ära panna, ennem kui läbi sai
VastaKustutaMul on nüüd ka kolmas käsil ja tõesti läheb aina põnevamaks. :)
Kustuta