Aitäh, Helios kirjastus, raamatu eest!

Ruth Ware on mulle juba ammu tuttav kirjanik, kelle tugevaim külg on õhkkonna loomine. Õues on lumega üsna kehvad lood, nii et lumise kaanega "Üks teise järel"  kohe kutsub lugema ja autori teades oli selge, et see jäine ilu ei jää vaid raamatulehtedele, vaid poeb kindlasti hinge ja matab enda alla.

Tänapäev, Prantsuse Alpid, St Antoine'i suusakuurort. Snoop on järjekordne ükssarvik, sotsiaalmeedia äpp, mis lubab reaalajas nuhkida, millist muusikat teised kasutajad, näiteks kuulsused, parasjagu kuulavad. Idufirma korraldab töötajatele suusapuhkuse, aga kaasa on võetud ka Liz, kes asutusaegadel kampas oli, aga nüüd juba aastaid firmaga kokku pole puutunud. Ajakava on tihe, sest lisaks suusatamisele on plaanis mitmed esitlused. Nimelt tuleb reisi lõpuks otsustada, kas müüa ettevõte maha või mitte. Töötajad jagunevad kahte leeri ja õhk on pingest paks. Siis saabub looduskatastroof, lumelaviin, mis lõikab seltskonna ülejäänud maailmast ära. Nende seas peituv mõrvar hoolitseb selle eest, et kõik mäelt elusalt ei pääseks. 

Juba esimestest lehtedest on teada, et neli inimest sureb. Mägimajakeses on 5 osanikku, veel 5 idufirma töötajat ja lisaks 2 kohalikku. Millised 4 neist sureb? Tegelastega tutvudes kripeldas see küsimus pidevalt kuklas. Kui mõnes raamatus tekivad kiirelt lemmikud, kellele kaasa elada, siis siin oli mul ükskõik, kes hukkub ja kes pääseb. Pooli tegelasi ma isegi ei mäleta enam. Väga lihtne oli ära arvata, kes neist on surmade taga. See oli ilmselge juba paari peatüki järel ja ükski eksiteele viiv detail ei kõigutanud mu veendumust. Küll ei suutnud ma mõistatada, mis on motiiviks.

Ise ma kunagi suusapuhkusel käinud ei ole. Mäesuusad olen küll korra jalga saanud, aga selgeks see kunst küll ei saanud. Nautisin väga Ware'i loodud atmosfääri - lumised mäed, ohtlikud nõlvad, erksad suusakostüümid, luksuslik maja, uhked õhtusöögid ja järsk muutus, kui ilm halvaks läks ning laviin kõik endasse mattis. Katastroofides on midagi mind paeluvat ja loen alati huviga, kuidas inimesed sellises eriolukorras käituvad. Kui lõksus olemisele ning mugavuste kadumisele lisada veel surevad inimesed, on pinget ning põnevust topelt. Eriti ärevaks läks veel lõpp. See metsik suusatamise stseen jääb küll kauaks meelde.

Teine pool raamatust - start-up, Snoopi rakenduse eripärad, kõik need töötajad ja nende vahelised suhted mind väga ei lummanud. Pooled neist kirjeldustest ja tehnoloogilistest detailidest oleks vabalt võinud jääda ridade vahele.

• "Pimedas pimedas metsas"
• "Naine kajutist nr 10"
• "Valetamise mäng"
• "Luku taga"

• Castorbakar
  
• Triinu raamatublogi
  
• Õhtuleht - Annaliisa Köss
  
• Martinson ja sõbrad