Ma ikka ei suuda noortekatest eemale hoida. Ma ju tean, et kui muud raamatud üldse ei edene, siis need suudan alati paari päevaga läbi lugeda.  Karen M. McManus "Kaks suudavad saladust hoida" ilmus üsna hiljuti ning võtsin ta käsile, sest mulle meeldis kirjaniku eelmine raamat.

2019, Echo Ridge. Kui nende ema saadetakse võõrutusravile, kolivad kaksikud Ellery ja Ezra ajutiselt tema kunagisse kodulinna oma vanaema juurde. Pealtnäha armas väikelinn, kus kõik üksteist tunnevad, varjab mitut lahendamata kuritegu. Nende ema kaksikõde kadus teismelisena jäljetult. Viis aastat tagasi raputas linna järgmine tragöödia, kui kooli iluduskuninganna lõbustuspargist mõrvatuna leiti. See sündmus mõjutas väga Malcolmi perekonda, sest tema vanemat vend on siiani peamine kahtlusalune, kuigi tõendeid pole leitud. Elleryt linna sünge ajalugu ei sega, sest ta on suur tõesti sündinud kuritegude huviline ning ihkab muidugi juhtumeid omal käel uurida. Tal avaneb eriti hea võimalus, kui linnas hakkavad levima anonüümsed ähvardused peagi toimuva kooliballi printsessikandidaatide vastu ning üks neist kaob.

Mulle täiega meeldivad raamatud, mille tegevus toimub väikelinnas. Kuna olen ise ka ühest sellisest pärit, siis taban alati ära, kui loodud õhkkond on õige ning Echo Ridge tabas naelapea pihta. Lisaks mõrvamüsteeriumitele on teoses muidugi ka tavalised noorte probleemid - omavahelised suhted ja pereprobleemid. Kui paljudes noortekates kipuvad vanemad kuhugi kaduma, kuid siin hoolitsetakse laste eest hästi: vanaema ei taha kaksikuid kuskile omapäi hulkuma lubada. 

Kui kirjaniku teises romaanis olid väga tugevad tegelased, kelle areng mind köitis, siis siin ei olnud keegi eriti meeldejääv. Tegelasi oli küll rohkelt, kuid neid iseloomustati üsna napilt. Näiteks Malcolmi olulisim tunnus oli see, et ta oli mõrvas kahtlustatava vend. Mul ei olnud küll raskusi järge pidada, kes on kes, aga mitme tegelase puhul tekkis mõte, et miks ta küll loo seisukohast oluline võiks olla. Ellery kaksikvend Ezra ei omanud ühtki tähtsat rolli.

Ägedaid detaile oli teoses siiski veel. Mind lõbustasid väga Ellery hullud teooriad selle kohta, kes on süüdi. Tänu rohketele loopööretele on kahtlusaluseid muidugi rohkesti. Kõige rohkem rabas mind see, mis selgus politseiniku kohta. Raamatu põhiline mõrvamüsteerium oli nii ja naa. Lahendus oli küll loogiline, aga pani silmi pööritama. Mulle ei ole eriti meelt mööda, kui lahendusega venitatakse viimaste lehekülgedeni, selgub küll süüdlane, kuid seletusi on napilt ja lugu on läbi. See-eest romaani lõpplause oli täpselt minu maitse järgi.

Veel üks detail, mille kallal ma nuriseda tahaks, on see, kuidas peatükid lõppesid pidevalt keset tegevust ning järgmine ei jätkunud enam samast kohast, vaid mingi aeg oli möödunud. Selleks, et teada, mis vahepeal juhtus, pead ootama, kuni mõni tegelastest seda meenutab. See on hea võte, et pinget tekitada ja lugemas hoida, aga tänu sellele oli teoses liiga palju kordamist. Pealegi selgus tihti, et see vahepeal toimunu ei olnudki eriti oluline.

McManuse eelmisele romaanile jäi "Kaks suudavad saladust hoida" alla, kuid oli siiski mõnus noortekas, mis kiirelt loetud sai. Mulle meeldis raamatu idee, aga midagi jäi puudu, mis erakordse lugemiselamuse oleks andnud. Arvan, et romaani vead oleks saanud ära parandada, kui kirjanik oleks raamatu lihvimiseks kauem aega võtnud. 

Karen M. McManus on ameerika kirjanik. Tal on magistrikraad ajakirjanduses. Ta armastas kirjutamist juba väiksena ning ütles kõigile, et temast saab kirjanik, kuid see mõte vajus ära, kui tal keskkooli ajal romaani kirjutamine välja ei tulnud. Aastaid hiljem tuli soov raamat kirjutada tagasi ning kolmandal katsel see ka õnnestus. Teise romaani kirjutamine oli palju raskem kui esimese. "Kaks suudavad saladust hoida" sündis ideest kirjutada väikesest linnast, millel on traagiline minevik. Kirjanik tahtis jutustada lugu läbi tegelaste, kes on pere kaudu seotud möödunud sündmustega ning nüüd on osalised uues müsteeriumis. Tema teine eesmärk oli kirjutada lugu, kus ühe suure mõistatuse sees peitub mitu pisemat, mis on vaja enne lahti harutada, et suuremat pilti paremini hoomata. McManust on alati köitnud saladuste jõud ning ta uurib ka oma raamatutes, milleks on inimesed valmis, et oma tumedamat külge varjata, kuidas saladused terveid generatsioone muudavad ning kas saladused peaksidki saladusteks jääma. (allikad: 1, 2, 3)

"Kaks suudavad saladust hoida" on noortepõnevik, mille tegevus toimub väikelinnas, kus ohus on kooliballi kuningannad. Mulle meeldis raamatus valitsev õhkkond ning nautisin ka loopöördeid, kuid midagi jäi puudu. Tegelased ei olnud nii meeldejäävad, kui kirjaniku eelmises raamatus ning müsteerium tekitas kahetisi tundeid. Arvan, et romaan oleks kukkunud parem välja, kui McManus oleks võtnud rohkem aega selle viimistlemiseks. Soovitan raamatut neile, kes armastavad noortekaid, kus saladusi jahitakse, aga kui soovid midagi enamat, siis võta ette McManuse eelmine romaan "Üks meist valetab"!

Loe ka: