Tänapäev, Lockland University & Merit. Ülikoolis tutvuvad kaks ambitsioonikat noormeest - Victor Vale ja Eliot "Eli" Cardale. Neist saavad parimad sõbrad. Eli otsustab kirjutada ühe oma kursusetöö ebatavalistest, supervõimetega inimestest ehk EOdest. Ta tahab tõestada, et nad ei ole vaid müüt ning leida põhjus, kuidas nad tekivad. Noorukil õnnestub leida seos surmalähedaste kogemustega ja oma hüpoteesi tõestamiseks otsustavad Victor ja Eli proovida ise EO-deks saada - selleks tuleb neil esmalt surra ning seejärel uuesti ellu ärgata. Kõik ei lähe plaanipäraselt - sõpradest saavad vaenlased, Victor pannakse vangi ning Eli on veendunud, et Jumal on talle uue elumõtte andnud. 10 aastat hiljem on Victor vangist väljas ning soovib üle kõige oma endine parim sõber üles leida, et talle kätte maksta.
Ühesõnaga räägib romaan supervõimetega inimestest, aga kas nad on kangelased või kurjamid, ei ole sugugi kohe selge. Mulle meeldivad väga sellised raamatud, kus kõik pole must-valge ehk vahel on head pahad ja võib-olla pahad on hoopis head. Victori ja Eli vastasseis oli ülimalt põnev. Kuna nad olid enne vaenlasteks saamist sõbrad, siis tundsid nad muidugi üksteist hästi ja oskasid teise samme ette näha. Raske oli ennustada, kumb jääb peale. Kas õigus on sellel, kes käitub olukorda analüüsides, või sellel, kes tegutseb sisetunde järgi? Võrratu oli jälgida plaanitsemist, teise ülekavaldamist ja muud, mis kättemaksuga kaasneb. Selles loos ei ole headust kui sellist, loo edasiviivateks jõududeks on ambitsioon, kadedus, reetmine, kättemaks.
"Vicious" seletab väga usutavalt, kuidas supervõimeid saadakse ning millest oleneb, millised võimed täpselt kellelgi on. See oli nii hirmutavalt reaalne, et pean tunnistama, kuidas noorukite eksperimenteerimisest lugedes endalgi mõtted pähe hiilisid. Kumbagi nende valitud teedest ma proovida ei sooviks, aga hea versioonina tundus näiteks uppumine. Õnneks suudan fiktsiooni päriselust piisavalt hästi eristada ja tegelikult muidugi midagi proovima ei hakka. Ei ole vaja hädaabinumbril helistada!
"Hell, we could be heroes."
"We could be dead," said Eli.
"That's a risk everyone takes by living."
Ma ei valeta, kui ütlen, et pärast kättevõtmist sulgesin raamatu alles siis, kui olin ta läbi lugenud. See oli lihtsalt nii haarav lugu kohe algusest peale. Selle romaani muutsid kindlasti just nii nauditavaks tegelased, kes kõik kiiresti omaks said. Igal neist oli huvitav taustalugu ning oma väärtused, mille järgi käituti. See on võimas, kui sa saad aru, kui palju tööd on kirjanik tegelastega teinud. Ta ei kirjuta raamatus, et tegelasel on sellised või sellised iseloomujooned või milline oli tema laspepõlv, aga sa saad neist ise aru ja see äratabki tegelase ellu. Raske on valida lemmikut - Mitch, Syd, Vic. Ka Eli meeldis mulle, sest teda oli nii mõnus vihata. Nautisin, kui veendunud ta oli, et päästab maailma ja sain ta motiividest aru, kuigi ma ei nõustunud nendega. Ainuke, kellest ma väga aru ei saanud, oli Serena.
Someone could call themselves a hero and still walk around killing dozens. Someone else could be labelled a villain for trying to stop them. Plenty of humans were monstrous, and plenty of monsters knew how to play at being human.
"Vicious" seletab väga usutavalt, kuidas supervõimeid saadakse ning millest oleneb, millised võimed täpselt kellelgi on. See oli nii hirmutavalt reaalne, et pean tunnistama, kuidas noorukite eksperimenteerimisest lugedes endalgi mõtted pähe hiilisid. Kumbagi nende valitud teedest ma proovida ei sooviks, aga hea versioonina tundus näiteks uppumine. Õnneks suudan fiktsiooni päriselust piisavalt hästi eristada ja tegelikult muidugi midagi proovima ei hakka. Ei ole vaja hädaabinumbril helistada!
"Hell, we could be heroes."
"We could be dead," said Eli.
"That's a risk everyone takes by living."
The steps to solving a problem, from elementary math to breaking out of a police station, remained the same. A simple matter of understanding the problem, and selecting the best solution.
Raamatu lõpp oli ka täpselt minu meele järgi. Kõik otsad seoti kokku, aga jäeti ruumi ka järje jaoks. Ja ma olen väga õnnelik, et Schwab järje kirjutas, sest tahan nende tegelastega uuesti kohtuda! Muide, see raamat ilmus 2013. aastal ning järg alles eelmisel aastal, nii et olen päris õnnelik, et seda alles nüüd lugesin. 5 aastat on ootamiseks jube pikk aeg.
Victoria Schwab on 1987. aastal sündinud Ameerika kirjanik. Naine kasutab oma raamatute puhul kavalat nippi: V. E. Schwab pseudonüümi alt avaldab autor täiskasvanutele mõeldud raamatuid ning Victoria Schwab on nimi noortele suunatud teostel. "Vicious" sündis kõrvalprojektina, kui Schwab tundis, et hakkab armastust kirjutamise vastu kaotama. Teda sidusid erinevad lepingud ja tähtajad, olles alles kirjastamise äripoolde jõudnud, ning kirjanik oli unustanud, milline on lihtsalt naudingu pärast kirjutamine. Ta hoidis romaani 3 aastat saladuses. Nii ei pidanud ta end piinama küsimustega, kas raamat müüks või milliste raamatute vahele riiulile see sobiks. Naine soovis kirjutada raamatu, mille kõik tegelased on kurjamid ning teha seda nii, et mõni neist paneks lugeja talle kaasa elama. Schwabi paelus piir kangelase ja pahalase, inimese ja koletise vahel. Kui naine saaks ise olla EO, siis tahaks ta võimet kontrollida aega, aga ainult edasi liikudes, sest kõik probleemid tekivad, kui inimene üritab liikuda tagasi. (allikad: 1, 2, 3, 4, 5)
"Vicious" on äärmiselt kaasahaarav ja hirmutavalt reaalsena tunduv lugu nutikatest noormeestest, kes avastavad, et surmalähedased kogemused annavad supervõimed, ning on piisavalt hulljulged ja ambitsioonikad, et seda omal nahal järgi proovida. Romaani tegelased jäävad hästi meelde ja poevad sulle hinge, hoolimata sellest, et nad on antikangelased - kõigil on tume pool. See ongi üks loo võludest - küsimus, kus on piir heade ja pahade vahel? Soovitan seda romaani lugeda, kui sind paeluvad lood kurjamitest ning ajab elevile mõte, et saab ühele kaasa elada.
Victoria Schwab on 1987. aastal sündinud Ameerika kirjanik. Naine kasutab oma raamatute puhul kavalat nippi: V. E. Schwab pseudonüümi alt avaldab autor täiskasvanutele mõeldud raamatuid ning Victoria Schwab on nimi noortele suunatud teostel. "Vicious" sündis kõrvalprojektina, kui Schwab tundis, et hakkab armastust kirjutamise vastu kaotama. Teda sidusid erinevad lepingud ja tähtajad, olles alles kirjastamise äripoolde jõudnud, ning kirjanik oli unustanud, milline on lihtsalt naudingu pärast kirjutamine. Ta hoidis romaani 3 aastat saladuses. Nii ei pidanud ta end piinama küsimustega, kas raamat müüks või milliste raamatute vahele riiulile see sobiks. Naine soovis kirjutada raamatu, mille kõik tegelased on kurjamid ning teha seda nii, et mõni neist paneks lugeja talle kaasa elama. Schwabi paelus piir kangelase ja pahalase, inimese ja koletise vahel. Kui naine saaks ise olla EO, siis tahaks ta võimet kontrollida aega, aga ainult edasi liikudes, sest kõik probleemid tekivad, kui inimene üritab liikuda tagasi. (allikad: 1, 2, 3, 4, 5)
Varem olen samalt kirjanikult lugenud:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar