Eelmisel aastal jõudis kinodesse kogupere seiklusfilm "The House with a Clock in Its Walls". Samal ajal ilmus Pegasuse kirjastuselt raamat, mille alusel linateos valmis - John Bellairs "Müstilise kellaga maja". Seiklused ja maagia on täpselt minu tassike teed, mistõttu tahtsin raamatut väga lugeda.

1948-49, New Zebedee. Lewis Barnavelti vanemad hukkuvad autoõnnetuses ning orvuks jäänud 10-aastane poiss kolib oma onu Jonathani juurde. Too elab mäe otsas uhkes häärberis, kus toimuvad  aga kummalised asjad, näiteks paneb Lewis tähele, et pildid vitraažakendel muutuvad. Peagi selgub põhjus - maja kuulus enne Jonathani võimsale sortsile, kes tegeles musta maagiaga. Kõige hirmsam on see, et häärberi seintes tiksub lakkamatult kell. Onu Jonathan ning naabrinaine proua Zimmermann on võlur ja nõid, kes üritavad kurjakuulutavat kella leida ning seisma panna enne kui on liiga hilja. Samal ajal püüab Lewis endale sõpra ja mängukaaslast leida, äratades seejuures ellu ühe surnu.

Ühest küljest on "Müstilise kellaga maja" ajatu lugu, mille kangelaseks on tavaline poiss. Lewis ei ole sugugi mitte populaarne, ta on ülekaaluline ja pesapallis koba. Ta häbeneb ennast ning pigem varjab oma eksimusi, kui pihib täiskasvanutele. Tagatipuks on Lewis kõigeks valmis, et uuele sõbrale muljet avaldada. Temaga on lihtne samastuda.

Teisest küljest üllatas mind, kui palju oli raamatus erinevaid kultuurilisi viiteid. Juba esimeses peatükis avas peategelane raamatu, mis rääkis šotlaste kuningannast Maryst. Kui ma poleks äsja tema elulugu läbi lugenud, siis poleks mul õrna aimu olnud, kes on Rizzio. Olen kindel, et seda ei tea ka enamik tänapäeva lapsi, kellele "Müstilise kellaga maja" kätte satub.

Maagia selles loos on absurdne ja heas mõttes ülepakutud, ühtlasi ilus kui ka hirmutav. Näiteks võimaldab onu Jonathan ajaloohuvilisel Lewisel külastada poisi lemmikuid suuri lahinguid ning laseb näiteks vahelduseks Napoleonil Waterloo võita.Raamats on kohti, mis panevad muigama ning jätavad sooja tunde, aga on ka peatükke, mis tekitavad külmavärinaid ja kananahka. 

John Bellairs on 1938. aastal sündinud ameerika kirjanik. Enne kirjutamisele pühendumist õpetas John ülikoolis. Mehe esimene avaldatud teos oli lühijuttude kogumik. Tema tuntuimad teosed on fantaasiaromaan "The Face in the Frost" ja mitmed noortele suunatud gooti müsteeriumid. "Müstilise kellaga maja" oli algselt mõeldud täiskasvanutele, kuid kirjastaja soovitusel kohandas Bellairs selle nooremale publikule ümber. Kokku on tema sulest avaldatud 31 romaani, neist osa postuumselt . Lewis Barnavelti seiklustest kõneleb neist 12. (allikad:1, )

"Müstilise kellaga maja" on lasteromaan, mis pakub nii nalja kui ka kõhedust, maagiat kui ka argimuresid. Selle suurimateks võludeks on igati harilik peategelane ning maagilised seiklused, mille keskmesse ta satub. Loo nautimiseks tuleb unustada igasugune loogika ning lasta end lihtsalt kaasa haarata. Lugemiselamust võivad nooremate jaoks rikkuda vaid võõrad terminid ja kultuuriviited. Soovitan, kui ihkad seiklusi ja maagiat ning ei hooli, kui sellel on loogikaga vähe pistmist!

Loe ka:

Aitäh, kirjastus Pegasus, raamatu eest!