Hogarth Press kirjastusel on käsil vahva projekt, mille raames erinevad kirjanikud kaasajastavad Shakespeare'i näidendeid. Olen varem lugenud Anne Tyleri teost "Hapu tüdruk", mis baseerub näidendil "Tõrksa taltsutus". Vastava blogipostituse leiad siit. See mulle erilist muljet kahjuks ei jätnud. Kuna Margaret Atwood kuulub minu lemmikute hulka, siis pidin muidugi lugema tema varianti näidendist "Torm". See kannab huvitavat pealkirja "Nõiasigidik". 

2013, Fletcheri vangla, Kanada. Felix on aastaid olnud Makeshivegi teatrifestivali kunstiline juht. Iga hea asi saab aga ükskord otsa ning mees vallandatakse, sest endine partner lööb talle noa selga. Felix tunneb muidugi talle tehtud ülekohut, tõmbub ühiskonnast täiesti eemale ning haub aastaid kättemaksu. Mees leiab endale töökoha vanglas. Nimelt asub ta kurjategijatele kirjandust õpetama ning parim moodus selleks on panna kriminaalid Shakespeare'i näidendeid lavastama. Felixi kursus osutub menukaks ning nende järgmist etendust plaanivad külastada mitu tähtsat meest, kelle hulka kuuluvad nii Felixi endine partner kui ka ülemused. Ta otsustab lavastada näidendi "Torm", mida ta fesivali juhina kunagi lavastada ei saanud.

"Sa lendad üle parda," ütleb üks hääl. "Põrguhaud on tühi ja kuradid on siin!"

Alustuseks ütlen, et originaalnäidendit "Torm" ma lugenud ega lavalaudadel näinud ei ole. Muidugi ei pannud ma ka tähele raamatu lõpus olevat lühikokkuvõtet ning ka ise end sisuga eelnevalt kurssi ei viinud. Kirjutasin ka eelneva Hogarth Shakespeare'i raamatu "Hapu tüdruk" arvustuses, et parimad uusversioonid on need, mis pakuvad huvi ka siis, kui originaali ei tea. "Nõiasigidik" tegi seda ja andis minu arvates näidendi sisu suurepäraselt edasi. Ühel tasandil toimub peategelasega tänapäeva versioon "Tormist", teisel tasandil üritab ta näidendit vangidega tõlgendada. Just see õpetamine ning eri versioonide üle arutlemine on üks raamatu võlusid. Tekib lausa soov ise koos kurjategijatega näidendis osaleda.

Kahtlemata kõige geniaalsem osa raamatust on vangide vandumine. Nimelt on neil reegel, et võib kasutada vaid väljendeid parajasti lavastamisel olevast näidendist. Shakespeare kasutab igatahes palju mahlakamaid vandesõnu, kui tavapärased kehaosade nimetused.

Margaret Atwood on 1939. aastal sündinud kanada kirjanik. Tema looming on väga viljakas ning võitnud mitmeid auhindu. Shakespeare on naise lemmikkirjanik. "Torm" oli Atwoodi esimene valik, millest uusversioon kirjutada. Teda paelusid teoses leiduvad vastamata küsimused ja kompleksed tegelased. Enne kirjutama asumist luges naine mitu korda läbi algteksti ja vaatas kõiki erinevaid filmiversioone. Esimene keerukas probleem, mis uusversiooni puhul tekkis, oli kuidas kujutada üksikut saart. Vangla idee sündis Prospero viimastest sõnadest "Set me free.". (allikad 1, 2)

"Nõiasigidik" on näidend näidendis, uusversioon Shakespeare'i näidendist "Torm". See on suurepärane näide, kui meisterlik kirjanik on Margaret Atwood. Raamat on ühest küljest õpetlik, andes edasi originaalnäidendi sisu ning selle erinevaid tõlgendusi. Teisest küljest on see humoorikas, sest enamik tegevusest toimub vanglas, kus näidendit lavastavad kurjategijad. Kõige nauditavam osa oli vangide vandumine, sest neil on lubatud kasutavad vaid näidendist pärit väljendeid. Kindlasti soovitan seda raamatut lugeda! Minu arvates on see teos nauditav ka siis, kui pole varasemalt näidendi "Torm" sisuga tuttav.

Aitäh, Varrak, raamatu eest!