Kuulasin ära ka kolmanda osa Seanan McGuire'i Wayward Children sarjast. "Beneath the Sugar Sky" pikkuseks oli 4 h 15 min ning selle on sisse lugenud Michelle Dockrey. Sarja esimesest osast kirjutan siin ja teisest siin.
Eleanor West’s Home for Wayward Children & Halls of the Dead & Confection. Cora ja Nadya on väga erinevad tüdrukud ning samuti on seda maailmad, kuhu nende uksed avanesid. Ometi on neil midagi ühist. Nimelt olid mõlema maailmad seotud veega, mistõttu satuvad just nemad olema Eleanor Westi kilpkonnatiigi juures, kui taevast üks tüdruk alla sajab. See on Rini, kes on tulnud oma ema, endist Eleanor Westi kodu elanikku Sumit otsima. Sumi sai mõni aeg tagasi õnnetul kombel surma, enne kui tema tütar üldse sündida jõudis, mistõttu too vaikselt olematusse haihtub ning ema päästetud maailm on uuesti kookide kuninganna ikkes. Cora ja Nadya, lisaks ka Christopher ja Kade suunduvad koos Riniga pöörasele retkele läbi erinevate maailmade, et Sumi tagasi ellu äratada ning päästa uuesti tema maailm.
Mulle tundub, et kui kunagi peaks avanema minu uks teise maailma, siis oleks see loogiline, mitte absurdne. Nimelt jagunevad maailmad, nagu esimeses sarja osas põgusalt kirjeldatakse, kas loogilisteks või absurdseteks, nurjatuteks ja vooruslikeks. Leidsin selle kohta põhjaliku kaardi ka. Põhjus, miks ma nii arvan, on see, et Sumi ja Rini maailm - Confection ehk siis maiustuste maa ei istunud mulle absoluutselt. See üllatas mind ennast, sest tundub ju taevalik, kui leiad end maalt, kus kõik on magus ning päev läbi kookide ja kommide sõõmine ei mõju tervisele. Sellel maal oli aga liiga palju absurdsust, alustades sellest, kuidas esmakohtumisel Riniga tema suhkruvatist kleit seljast lahustub ja tipnedes sellega, kuidas Sumi lõpuks tervikuks saadi. Ma isegi ei oska rohkem kommenteerida.
Raamatu algus mulle tegelikult meeldis ning uued tegelased oma uute maailmadega olid põnevad. Eriti meeldis mulle muidugi Cora, kes meie maailmas kohta ei leia, kuna ta on kogukam ning pideva surve all. Ta avas ukse merineitsite maailma, kus kedagi ei huvitanud, kui suur või väike tüdruk on. "Beneath the Sugar Sky" käsitlebki ühest küljest kehakaaluga seotud probleeme ning see sobib maiustuste maaga ideaalselt.
Retk, millele Rini, Cora, Nadya, Christopher ja Kade suunduvad, haaras ka kohe kaasa. Oli imetore uuesti kohtuda Nancyga ning saada teada, mis temaga peale esimese raamatu lõppu sai. Kui tegelased jõudsid maiustuste maale, siis läks lugu minu jaoks omadega rappa. Kirjutasin juba, et mulle ei meeldinud see maailm, aga lisaks tundus, et loos on midagi veel paigast ära või lausa puudu. Loodan, et järgmine osa tutvustab mõnda mulle meelepärasemat lugu.
Seanan McGuire on sündinud 1978. aastal Californias. Ta on täiskohaga kirjanik, kelle sulest on ilmunud ligi 40 raamatut ja naise lemmikžanr on Urban Fantasy. Ta kirjutas kunagi laulu "Wicked Girls", mis räägib erinevatest tüdrukutest, kes läbi portaali teise maailma sattusid, nagu Dorothy ja Alice. Seanan tundis alati huvi, mis oli nende tüdrukute jaoks loo lõpus ees ootamas ning ta soovis kirjutada oma laulust raamatuversiooni. Naine otsustas mängu tuua oma enda tegelased ja sündiski "Every Heart a Doorway", mis on saanud mitmeid auhindu. Praeguseks on sarjas ilmunud juba 4 raamatut, mis kordamööda räägivad kas mõne tegelase eelloo või toimuvad Eleanor Westi koolis. (allikad: 1, 2, 3, 4)
"Beneath the Sugar Sky" viib Eleanor Westi kasvandikud pöörasele retkele läbi mitme maailma. Minu arvates oli kolmas osa eelmisest kahest nõrgem ja laialivalguvam. Mulle ei istunud absurdne maiustuste maa, aga loos oli midagi veel paigast ära. Siiski oli tore tutvuda uute tegelaste ning maailmadega ning saada rohkem teada ka vanade kohta. Lisaks meeldis mulle, kuidas raamat toob välja kehakaaluga seotud probleemid. Loen kindlasti ka järgmist raamatut ning loodan, et selles on rohkem loogikat. Soovitan sarja kõigile, keda paeluvad uksed teistesse maailmadesse ning konkreetselt seda osa, kui sinu unistuseks on absurdne kommidest ehitatud maailm!
Loe ka, mida teised arvavad:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar