Otsisin mõni aeg tagasi Esterist, kas üks ingliskeelne raamat on Tallinna raamatukogudest leitav ja avastasin, et päris suur hulk uuemaid raamatuid on laenutatavad e-raamatute või audioraamatutena Libby rakenduse kaudu. Põnevamad teosed olid muidugi välja laenutatud ja pidin end järjekorda panema, aga soov kohe esimest audioraamatut kuulata proovida oli suur. Välja laenutamata teostest tundus kõige põnevam fantaasiaromaan "Every Heart a Doorway", mille autor on Seanan McGuire. Seega laenutasin selle.

Eleanor West’s Home for Wayward Children. Eleanor Westi juurde saadetakse lapsed, kes väidavad, et on känud teises maailmas. Vanemad neid ei usu ning loodavad, et Eleanor suudab väänikud endisteks muuta. Naine aitab lapsi teisel moel, nimelt on ta ka ise leidnud ukse fantaasiamaailma ning teab täpselt, mida tunnevad lapsed, kes reaalsusesse naasevad. Nad kõik tahavad minna tagasi. Nancy tundis end väga koduselt maailmas, kus tüdruk kõndis koos surnutega ning valitses vaikus ja rahu. Paraku saadetakse ta tagasi reaalsusesse ning tema mõistmatud vanemad otsivad Eleanor Westilt abi. Nancy jõuab vaevalt sisse elada, kui keegi ükshaaval õpilasi mõrvama hakkab ning nii mõnedki pööravad oma kahtlustavad silmad surnuteriigist tulnud tüdrukule.

Before I went through that doorway, I knew there was no such thing as a portal to another world. Now I know that if you open the right door at the right time, you might finally find a place where you belong. Why does that mean I can't go back?

"Every Heart a Doorway" oli põnev, veidi hirmus, aga samas paeluv. See raamat keskendub kõigele teistsugusele, tüdrukutele ja poistele, kes ei leia meie maailmas kohta, kes on üksi ka rahvamassi keskel. Nii on end tundnud ilmselt paljud teismelised, aga kujuta ette, et leiad ukse teise reaalsusesse, maagilisse kohta, kus sind valitakse välja, et päästa maailm. Elad läbi suure seikluse ainult selleks, et naasta reaalsusesse, kus keegi sinu läbielatut ei usu ning pole lootustki pääseda tagasi sinna, kus tundsid end erilise, õnneliku ja terviklikuna. Mind ei häirinud, et keerulist fantaasiamaailmade süsteemi pikemalt lahti ei seletatud. Selle loo fookuseks on tegelased. 

Mulle see kirju tegelaste pagas meeldis. Kirjanik rõhutab teistest eristumist ka tegelaste seksuaalsuse kaudu - tutvume nii aseksuaali kui ka sugu vahetanud tegelasega. Mulle meeldis, et seksuaalsust mainiti vaid möödaminnes, et sel ei olnud loos keskset kohta, vaid tegu oli lihtsalt faktiga, nagu räägiks juuksevärvist. Hoolimata sellest, et laste kogemused olid sarnased, oli neil raske ka üksteist mõista, sest ka nende erinevused olid erinevad. Raske on ju leida ühist keelt, kui üks on tantsinud luukeredega ning teine külastanud kommimaad. Mind võlus eriti Nancy, sest mind on tänu E. Nesbiti teosele "Nõiutud loss" juba ammu paelunud võime kivikujuks muutuda. Sarja järgmised osad räägivad teistest tegelastest ning maadest, mis peituvad nende uste taga. Kindlasti loen või kuulan neid ka.

Her parents loved her, there was no question of that, but their love was the sort that filled her suitcase with colors and kept trying to set her up on dates with local boys. Their love wanted to fix her, and refused to see that she wasn't broken.

Mõrv(ad) oli raamatu ebaloogilisem osa. Just teise laibani jõudes sain äkki aru, et midagi ei tundu enam arusaadavana ning hakkasin uuesti algusest pihta. Mind häiris, kuidas tegelasi toimuv eriti ei kõigutanud. Eriti veider oli laiba lahustamine. Lisaks järgnesid sündmused üksteisele kuidagi liiga kiiresti. Samas meeldis mulle mõistatada, kes ja miks selle kõige taga on. Tabasin selle üsna kähku ära. 

For us, the places we went were home. We didn't care if they were good or evil or neutral or what. We cared about the fact that for the first time, we didn't have to pretend to be something we weren't. We just got to be. That made all the difference in the world.

Esimeseks audioraamatuks sobis "Every Heart a Doorway" hästi, sest ta oli lühike (natuke alla 5h). Kuulasin raamatut poolteist korda, sest esimene kord ei süvenenud piisavalt ja poole peale jõudes sain äkitselt aru, et ma ei mõista enam, mis toimub ja ei tea, mis siiani juhtunud on. Teine kord võtsin rahulikumalt, kuulasin autoga sõites ja tuba koristades. Parim audioraamatu juures on võimalus põnevat lugu nautides silmi puhata ja samal ajal midagi muud teha. Päris iga tegevuse kõrvale küll raamatut kuulata ei saa, nagu pidin tõdema. Näiteks õhtul enne magamaminekut kuulates jäin mitu korda magama ja avastasin, et kui tähelepanu hajub, siis on raskem järge leida kui paberraamatu puhul. Kokkuvõttes hakkas mulle täitsa meeldima audioraamatute kuulamine ning võin etteruttavalt öelda, et vähemalt järgmised 3 raamatupostitust tulevad samuti audioraamatute kohta.

Seanan McGuire on sündinud 1978. aastal Californias. Ta on täiskohaga kirjanik, kelle sulest on ilmunud ligi 40 raamatut ja naise lemmikžanr on Urban Fantasy. Ta kirjutas kunagi laulu "Wicked Girls", mis räägib erinevatest tüdrukutest, kes läbi portaali teise maailma sattusid, nagu Dorothy ja Alice. Seanan tundis alati huvi, mis oli nende tüdrukute jaoks loo lõpus ees ootamas ning ta soovis kirjutada oma laulust raamatuversiooni. Naine otsustas mängu tuua oma enda tegelased ja sündiski "Every Heart a Doorway", mis on saanud mitmeid auhindu. Praeguseks on sarjas ilmunud juba 4 raamatut, mis kordamööda räägivad kas mõne tegelase eelloo või toimuvad Eleanor Westi koolis. (allikad: 1, 2, 3, 4)

"Every Heart a Doorway" paneb ühte patta teistest eristumise, fantaasimaailmad ja mõrvamüsteeriumi. See on lühike ja kiire lugu, kus peitub palju fantaasiat, aga pealispinna all on muudki. Lisaks on raamatus mõned päris eemaletõukavad laipade kirjeldused. Mulle meeldisid teemad, mida lühiromaan puudutab ning mitmekesised tegelased, kellel on kõigil põnevad taustalood, kuigi detailidesse minemiseks pole aega. Ära otsi sellest raamatust põnevat krimilugu, aga loe kindlasti, kui sind paeluvad uksed teise reaalsusesse.