Kuna mulle fantaasia- ja düstoopiaromaanid meeldivad, siis jäi Anna Day "Fänkond" muidugi mu huviorbiiti. Viimasel ajal olen lugenud pigem muud, mistõttu asusin peagi põnevusega raamatu kallale peale selle kätte saamist. Lisaks sobib see hästi ka väljakutse teemaga: 32. Raamat ühesõnalise pealkirjaga. 

21. sajand, London/paralleelmaailma tuleviku London. "Võllatants" on uus populaarne noortesari, mille kangelanna on troonilt tõuganud nii Näljamängude-Katnissi kui ka Lahkulööja-Trisi. Neile sarnaselt on Võllatantsu-Rose'i töö kukutada düstoopilise ühiskonna alustalad, murda geneetiliselt superrassiks saanud inimeste ehk särade võim tavaliste inimeste ehk ebade üle. Violet, tema väikevend Nate ja parim sõbranna Alice kuuluvad kõik teose tulihingeliste fännide sekka. Tüdruku teine hea sõbranna Katie armastab pigem Shakespeare'i, kuid kuna teised suunduvad Comic Conile oma lemmikute võllatantsu tegelastena, on ka tema kostüüm sellest inspireeritud. Nelik valmistub parasjagu filmi osatäitjatega koos pilti tegema, kui juhtub midagi kummalist ning nad leiavad, et on ise sündmuste keskele sattunud ning põhjustanud Rose'i surma. Koju tagasi pöördumiseks on vaja, et sündmustik ehk "kaanon", nagu tegelased seda ise nimetavad, õiges suunas kulgeks. Violetil tuleb otsustada, kas võtta enda kanda Rose'i roll ning järgida originaalsüžeed selle kurva lõpuni, või valida teine rada ja riskida võimalusega jääda igaveseks paralleeluniversumisse.

Mulle meeldivad raamat-raamatus tüüpi raamatud ning see võte sobis mu meelest düstoopilise romaaniga hästi kokku. Viimastel aastatel on düstoopiad tulnud nagu seeni peale vihma, kuid see on hoopis teise ilmega. Lihtsalt "Võllatants" poleks ilmselt nii väga muljet avaldanud. Supergeenidega inimeste juures oli kõige huvitavam detail minu arvates "koopiad". Imeilusad, -targad ja -võimekad tegelased on muidu igavad. Just vead ja ebakõlad teevad isikud huvitavaks. Seetõttu peategelane mulle meeldis. Mulle oleks aga rohkem meeldinud, kui sõpruskond oleks pääsemise nimel rohkem koostööd teinud. Suhted olid aga romaani nõrgimaks küljeks. Sõprade vahel oli nimelt rohkem nägelemist ning üksteise solvamist, kui toetamist. Lisaks ei tajunud ma raamatu romantilisi jooni. 

Raamatu avastseenis tutvustas Violet klassikaaslastele oma lemmikraamatut. Tänu sellele on lugeja Võllatantsu sisuga hästi kursis, kuid mulle küll ei meeldiks, kui keegi mulle uut raamatut nii tutvustab, et kogu sisu ära kirjeldab. Lisaks tuletavad veel tegelased hiljem paralleelmaailmas  pidevalt üha uuesti ja uuesti meelde, mis raamatus/filmis järgmisena juhtuma peaks. Seega oli lookulg alguses väga etteaimatav, aga autoril on paar loopööret varrukas valmis. Tegelikult oli huvitav jälgida, kuidas tegelased kaanoni järgimisega hakkama said ning muutusi avastasid ja rajalt eksisid.

Lihtne oli end Violeti ja tema sõpradega ühel pulgal tunda, sest palju viidati popkultuurile. Tegelased võrdlesid end nii Näljamängude kui ka Videviku kangelastega. 

Anna Day on Kirde-Inglismaalt pärit kliiniline psühholoog, kes armastab oma tööd väga. Tema elus on alati erinevad lood olnud tähtsal kohal ning kirjutamisega hakkas naine tegelema juba noorelt. Kirjutamine on tema jaoks emotsioonides, kujutlusvõimes ning mis oleksites. Ta pöördus tagasi kirjutamise juurde kui oli tütrega emapuhkusel. 2015. aastal esitas naine võistlusele noortele mõeldud düstoopilise romaani "Võllatants". Ta ei võitnud, kuid raamat märgiti ära ning kirjastus pakkus talle võimalust raamat ümber kirjutada, kasutades Angela McCanni ideed, millega too võitis võistluse "The Big Idea". (allikad: 1, 2)



"Fänkond" on mõnusalt värskelt mõjuva raamat-raamatus nurga alt kirjutatud düstoopiline romaan, kus neli teismelist satuvad oma lemmikteose tegevuse keskele. Lugu on küll veidi etteaimatav, kuid mulle meeldis, et loo kondikava oli ette antud ning sai vaadelda, kas tegelased toimivad selle järgi või mitte. Arvan, et romaan meeldis mulle väga ka seetõttu, et ma pole ammu düstoopiaid lugenud. Soovitan kõigile, kes on mõelnud, mis tunne oleks elada oma lemmikromaani kangelaste elu!

Aitäh, Pegasus, raamatu eest!