XIX ehk isa laboriassistendile mehele?

Anne Tyleri "Hapu tüdruk" sai valitud spetsiaalselt väljakutse teema 22. täitmiseks. See on ümberjutustus Shakespeare'i näidendist "Tõrksa taltstutus" ning tundus seetõttu põnev. Mul on väga kahju, et ma originaali lugenud pole. Enne raamatu kallale asumist viskasin pilgu põgusalt peale wikipedia lühikokkuvõttele. Väljakutse teema: 22. Raamat, mille pealkirjas on mainitud naisterahvast (N: õde, ema, tütar).

Kate on 29 ning elab ikka veel koos oma teadlasest isa ning teismelise õe Bunnyga. Ta õlgadel lasub kogu perekonna majapidamine, ta peseb teiste pesu, valmistab toitu ja tegeleb ka kõige muuga. Naine kukkus teisel kursusel kolledžist välja ning sai seejärel tööd lasteaias õpetajaabina. Kate on oma eluga leppinud, kuigi ta ei armasta oma ametit ning on üksik. Dr Battista uurib autoimmuunsust ning on omale leidnud võrratu assistendi Pjotri. Paraku on mehe elamisluba aegumas. Kate'i isa jaoks on "Pyoder" asendamatu ning ta palub tütrel oma assistendiga abielluda. Esialgu on Kate vastu, kuid hiljem leebub.

Tema ripsmed olid nii tumedad ja tihedad, et silmad paistsid nagu tahmaaukudest.

Ümberjutustused koguvad kiirelt populaarsust ning on põnev jälgida, kuidas erinevad kirjanikud lugu oma nägemise järgi kujundavad. Parimad uusversioonid peaks põnevust pakkuma ka siis kui originaal lugemata/nägemata on. "Hapu tüdruk" oli küll mõnusalt lihtne ja muhe meelelahutuslik lugemine, kuid midagi jäi nagu puudu. Oleksin pidanud enne ikka Shakespeare'i käsile võtma, et tekste kõrvutada. Esiteks ei saanud ma aru, mis moodi Kate tõrges oli. Ta oli küllaltki kiirelt valmis võhivõõraga abielluma. Teiseks ei mõistnud ma, kust tuli äkki Pjotri ja Kate'i armastus.

Anne Tyler on Minnesotast pärit USA kirjanik. Naine on võitnud mitmeid auhindu, sealhulgas ka Pulitzeri preemia. Ta ei salli Shakespeare'i ning kõige vähem meeldib talle just "Tõrksa taltsutus", mistõttu otsustas Tyler sellest oma versiooni esitada. Raamatu kirjutamine oli väga lõbus. (allikas)

"Hapu tüdruk" oli kiire, lihtne ja lõbus lugemine. Raamat tundus mulle pinnapealsena, sest ma ei saanud mõttele pihta. Kate ei tundunud eriti tõrges ning tema taltsutamine läks kergelt. Põhjus võis peituda selles, et ma pole originaali lugenud ega lavalaudadel näinud.

Aitäh, Varrak, raamatu eest!