51. väljakutse teema nõudis erootilise romaani lugemist. Esialgu tundus lihtne teema, aga halle varjundeid ma lugeda ei soovinud ja nii pidin soovitusi otsima. Silma jäi Alessandro Baricco "Siid", mida kiideti ja mis ei olnud kuigi mahukas. Käisin kiiruga raamatukogus ja haarasin nimetatud teose kaasa. Avasin siis selle ning esimene lause kõlas nii: "See ei ole romaan." Pigistasin siis selle koha pealt silma kinni ja lugesin ikkagi väljakutse teema täidetuks, sest sisu oli raamatus küll romaani jagu ja erootika oli kah olemas!

1861-1865(1897), Lavilledieu, Prantsusmaa ja Jaapan. Hervé Joncour isa lootis et poeg asub sõjaväelisele karjäärile, kuid too hakkas hoopis siidiussimunadega kauplema. Siidikasvatusele sai saatuslikuks pipraepideemia, mistõttu Hervé pidi mune tooma kaugemalt, Aafrikast. Kuuekümnendatel levis see ka sinna ning kasvatajate pilgud levisid kaugemale, maailma lõppu, Jaapani. Hervé rändab sinna ning satub lummusesse naisest, kes kuulub võimukale mehele. Just tema pärast soovib prantslane naasta ka järgnevatel aastatel, kui Jaapanis on sõda.

Raamat oli kirjutatud väga lihtsa, kuid tabava stiiliga. Peatükid olid äärmiselt lühikesed, aga andsid sisu ja ridade vahele jäävat tabavalt edasi. Autor kasutab väga mõjuvalt ka kordust, näiteks Lavilledieu'st Jaapani ja tagasi reisimise kirjeldus kordub peaaegu sõna-sõnalt neli korda. See kordus ei häiri ega tüüta, vaid annab pigem raamatu lummusele juurde. Raamat ise on lühike ja seda on ka peatükid, kuid lugu ei mõju hakituna ja haarab täielikult endasse. Põhiline emotsioon, mida tekst kannab, on igatsus. Mulle meeldis erootika selline kujutamine - kättesaamatu unistuse ja ihana.

"Siid" on kahtlemata üks neist raamatutest, milleni ma ilma väljakutseta poleks jõudnud. Mulle meeldis see lummav lugu väga. Midagi nii lühikest, lihtsat ja tabavat ei olnud ma ammu lugenud Soovitan!