Mul oli tükk tegemist, et leida raamat, mis aitaks täita väljakutse 15. teemat - raamat, kus on üle 700 lehekülje. Mitu teost, mida vaatasin, jäid mõne või paarikümne lehega alla nõutud piiri. Olin sõbrannal külas ning kurtsin muret, mispeale ta ulatas mulle lahkelt oma riiulist Charles Dickensi romaani "David Copperfield". Aitäh, Roosi! Arvan, et väljakutseta oleks mul see klassik lugemata jäänud.

19. sajand, Inglismaa. David Copperfieldi lapsepõlv oli raske. Isa suri juba enne poja sündi, kuid päris pisikesena elas David veel õnnelikult koos ema ja majahoidja Peggottyga. Kahjuks otsustas ema uuesti abielluda ning kuri kasuisa saatis poisi karmi juhatajaga kooli end parandama. Seal saab David küll paar head sõpra, kuid peale ema surma ei ole koolist enam juttugi ning ta peab tööle hakkama. 10-aastasele poisile ei meeldi raske töö ja ta jookseb minema, otsides üles oma isa õe. Tädi juures leiab poiss viimaks armastava koju, kuid elu heidab ka edaspidi talle kaikaid kodaratesse. Copperfield saab vaenlase, kes teda põrmustada püüab, ning nooruki sõber, keda ta on kaua imetlenud, reedab ta.  See-eest naitub David oma unistuste neiuga, kes on küll imeilus, kuid väga lapsemeelne. 

Mõnusalt paksu romaani mahtusid mitmete inimeste lood: armastus, abielu, sõprus, reetmine, perekond, rikkus, vaesus ja muidugi headus ning kurjus. Lugude sõlmpunktiks on peategelane David Copperfield, kellega ülejäänute teed korduvalt ristuvad. Vahepeal võis minna sadu lehekülgi mööda ning siis ilmus vahepeal kadunud olnud tegelane taas pildile. Copperfieldil on nii toetajaid, vaenlasi kui ka inimesi, kes algul ühes leeris on ning siis poolt vahetavad. Davidil läheb kord hästi ja siis jälle halvasti. Raamatu üks võludest oli kindlasti rohke erinäoliste tegelaste valik. Kuigi osad neist kaardusid liiga äärmustesse, olles üdini head või parandamatult halvad. Nii oli lihtne kurjameid põlastada ning kangelastele kaasa elada.  Mina suutsin enam-vähem järge hoida, kes on kes, kuid mõnel võib see kindlasti probleeme tekitada. Ma arvan, et mu lemmiktegelane oli ekstsentriline Mr. Dick.

David Copperfieldi elu tõusudest ja mõõnadest oli huvitav lugeda. Tema ümber oli palju draamat, mis kohati ajas muigama ning vahetevahel tegi nukraks. Pinget hoidis üleval loo stiil, fiktiivne autobiograafia, kus autor nii muuseas jutu vahele märgib, et see oli viimane kord teda õnnelikult näha või midagi muud sarnast. Romaan meeldis mulle, kuigi mõni seik jäi ka venima. Näiteks ei kannatanud ma üldse Mr Micawberi tohutu pikki kirju. Autori kirjeldatud möödunud aja olustikku oli lihtne sisse elada ning kirjeldatud kohad ilmusid iseenesest silme ette. Kõigist paikadest jäi mulle kõige elavamalt meelde Mr Peggotty majaks kohandatud laev.

Üks põhiküsimusi, mis mul romaani lugedes tekkis, oli: "Kui palju tegevusest kattub Dickensi eluga?" Raamatu lõpu poole on mainitud, et ainult hea raamatu puhul tekib küsimus, kust tuleb inspiratsioon. Ma küll kahjuks ei leidnud enam lehte, kus see kirjas oli ja loodan, et sain mõtte õigesti kirja. David Copperfieldi luues kasutas autor mitmeid seiku oma elust. Ka tema töötas noore poisina vabrikus ning käis koolis, mille direktor oli karmi käega. Mõlema mehe karjäärid on samuti sarnased: ajalehe jaoks vaidluste ülestähendamine Parlamendis ning hilisem kirjanikukarjäär. Dickensi isa oli võlavanglas nagu Mr Micawber. Dora sarnaneb Dickensi esimese armastatu Mariaga. (allikas)

Charles Dickens oli 19. sajandi enmimüüdud autor, kelle romaane lugesid nii kõrgema klassi inimesed kui ka vaesed. Oma raamatutes kritiseerib mees ühiskonna probleeme. Näiteks "Oliver Twist" toob esile Inglise vaestemajade jubedad tingimused. "David Copperfield" oli Dickensi lemmikromaan enda kirjutatutest. Muide, raamatu originaalpealkiri on: "The Personal History, Adventures, Experience and Observation of David Copperfield the Younger of Blunderstone Rookery (Which He Never Meant to Publish on Any Account)" ning see ilmus esmalt järjejutuna. Kirjanik alustas romaani, mis muide oli tema kaheksas, kirjutamist pärast oma armastatud õe surma. Sel ajal oli ta juba tunnustatud, populaarne ja rikas, nagu Copperfield raamatu lõpus, kuid mitte nii õnnelik. 

"David Copperfield" meeldis mulle oma paljude tegelaste ning draamaga. Romaan pani tegelastele kaasa elama, muigama ja ahastama, kuid kohati oli ka igav. Tegu on klassikaga ning soovitan kindlasti, kui romaani maht ära ei ehmata!