30. 33. Raamat sinu kodu raamaturiiulis. Selle väljakutse teema alla osutus sobivaks George R. R. Martini kolme lühijuttu sisaldav kogumik "Seitsme kuningriigi rüütel". Tegelikult tegin veidi sohki ja lugesin raamatuid nii, et valituks osutuks kindlasti teos, mida ma varem pole lugenud. 33. raamat oleks muidu olnud George R. R. Martini "Mõõkade maru" II osa, aga võtsin selle asemel teise sama autori raamatu, mis alles hiljuti eesti keelde tõlgiti. Eks raamatuid annab riiulis nii sättida, et 33. oleks alati just see, mida järgmisena lugeda tahaksin.

Sadakond aastat enne Troonide mängu sündmusi, Westeros. Kannupoisist rändrüütlistaatusse tõusnud Dunk, uue nimega ser Duncan Pikk on teel oma esimesele turniirile, kui saab endale oma kannupoisi Muna, kellel on terav keel ja suur saladus. Turniir otsustab ära nii nende mõlema kui ka kogu kuningriigi edasise saatuse. Dunk ja Muna rändavad koos edasi, teenides kord üht, siis teist isandat. Kõikjal kohtavad nad jälgi kuusteist aastat tagasi toimunud ülestõusust, punase ja musta lohe võitlusest. Dunki pikad juhtmed ning Muna suured sõnad viivad neid nii mõndagi sekeldusse.

"Seitsme kuningriigi rüütel" meeldis mulle väga tänu oma meeldejäävatele ja sümpaatsetele tegelastele ning huvitavale tegevustikule. Heatahtliku suurt kasvu Dunki ja tema suure suuvärgiga kannupoisi Muna duo leidsid koha minu lemmikute seas ja elasin paari tegutsemisele kogu südamest kaasa. Lugesin raamatu läbi ühe päevaga, sest see oli hoogne ja põnev. Autorit teades kartsin oma lemmikute pärast, kuid võrreldes jää ja tule lauluga oli siin šokeerivaid surmi vähem, kuigi ilma nendeta ka ei saanud. Mulle meeldis väga, et lugu keskendus ühele rüütlile ning ei valgunud laiali.  Teiseks, oli värskendav lugeda ühest lihtsast võsarüütlist aadliperede võimumängude asemel. Turniiride kirjeldused olid küll ka huvitavad, kuid kolmest loost meeldis mulle kõige rohkem keskmine, kus Dunk ja Muna teenisid vana Osgreyd.

Raamatu põnevale sisule andsid lisaväärtuse Gary Gianni illustratsioonid, millega polnud koonerdatud. Pea iga lehekülge kaunistas pilt. Lisaks on sisekaantel veel ka värviline pilt. 

George R. R. Martin kuulub kahtlemata mu lemmikkirjanike hulka ning loodan väga, et ta suudab ka oma mammutsarja ära lõpetada. Dunkist ja Munast sooviksin ka edasi lugeda. Autoril on küll plaanis neist edasi kirjutada, kuid kunagi ei tea, mis saab. Võib-olla tuleb 6 juttu, võib-olla 12. Senised kolm lühijuttu, mis selles raamatus ühtede kaante vahele on saanud, on ilmunud 1998, 2003 ja 2010. 

"Seitsme kuningriigi rüütel" on suurepärane täiendus jää ja tule laulu maailmale. Soovitan fantaasia armastajatele, nii neile, kes on selle maailmaga juba tuttavad, kui ka neile, kes seda veel ei ole. Lisaks sobib raamat tegelikult ka kõigile, kellele meeldivad lihtsalt lood rüütlitest. Samuti ei tasu karta autori kommet oma tegelasi tappa, sest selles raamatus on ta veidi helgem: Dunk jääb ellu ja Muna ka.