LXI ehk piltidega Potter

Mõtlesin kaua, millist raamatut lugeda, et täita väljakutse punkt number 22. "Sinu lapsepõlve lemmikraamat." Mul on palju raamatuid, mis väga-väga meeldinud on ning seda ühte ja ainsat on raske välja valida. Lõpuks jäi sõelale Potter, sest tema seiklused hõlmasid suure osa mu kooliajast. Harry on toonud mulle uusi sõpru ja tuttavaid, innustanud fantaasiakirjandust lugema, andnud lõputult emotsioone ja inspiratsiooni. Pealegi ostsin endale hirmsa raha eest imelise inglisekeelse illustreeritud versiooni "Harry Potter and the Philosopher's Stone", kirjanik muidugi J. K. Rowling ja piltide autor Jim Kay.

1991, Inglismaa. Harry Potter on 11-aastane orb, kes elab oma tädi majas trepi aluses konkus. Ta ei tea, et on võlur, kuni saabub kiri Sigatüükast, Nõiduse ja Võlukunsti koolist. Poiss saab teada, et tõde on tema eest varjatud. Tema vanemad hukkusid kõigi aegade võimsama musta võluri käe läbi, mitte autoõnnetuses, nagu ta siiani uskunud on. Pealegi pärandasid nad pojale kena summa raha, nii et ta saab ndale lubada kõiki võlukunstiõpikuid ning muid vajalikke tarvikuid. Esimesel septembril ootab King's Crossi jaamas platvormil 9 ja 3/4 sarlakpunane Sigatüüka ekspress Harryt ning kõiki teisi õpilasi. Kooliaasta möödub kiirelt, olles täis maagiaõpinguid, sõpradega veedetud aegu ja ka pisut kurjusega võitlemist.

Potteri raamatuid olen lugenud mitu korda üle, kuid ainult eestikeelsena. Viimasest ülelugemisest oli palju aega möödunud, mistõttu imestasin, kui lühike esimene raamat on. Armsad peatükid lausa lendasid mööda. Mulle meeldib väga lugeda, kuidas Harry esimest korda võlumaailma kogeb. Kogu see maagia kohe haarab endasse. Põnevad on nii Diagoni põiktänava külastus kui sõit Sigatüüka Ekspressiga. Vaieldamatu lemmiku tiitel läheb aga jõuludele, sest see on lihtsalt nii südamlik osa raamatust. Kui hakkaksin ette lugema, mis mulle raamatus meeldis, võiksin sama hästi terve loo sõna-sõnalt siia kirjutada. Kurjust jagub sarja esimesse raamatusse vaid õige vähe. Harry on veel nii süütu ja ei aima, kui tumedad ajad teda ees ootavad.

Kui nüüd täpsemalt rääkida just sellest väljaandest, mida lugesin, siis suudan välja tuua ainult kaks asja, mis mulle selle juures nii väga ei meeldinud: esiteks hind ja teiseks on formaadi tõttu talle raske riiulis kohta leida. Kurta pole siin tegelikult aga midagi, sest illustratsioonid on võrratud ja täpselt nii fantastilised kui vaja. Tahaksin endale nüüd tervet sarja selles versioonis. Seitsme sellises formaadis raamatu pärast võib ju juba uue riiulikese või miskit teha lasta, kuhu nad ilusti klapiks. Hetkel on illustreerituna väljas alles kaks esimest raamatut, aga juba oktoobri alguses tuleb kolmas. Ma ei kujuta üldse ette, kuidas neljas ja viies osa illustreeritud raamatu formaati tuuakse, sest need on esimestest tunduvalt paksemad. 

"Harry Potter and the Philosopher's Stone" tähistab tänavu oma 20. sünnipäeva, mistõttu oli raamatu lugemine inglise keeles eriti paslik. Keele poolest läks lugemine ladusalt, kuid pean tunnistama, et emakeelne variant jäi mulle armsamaks, sest Krista Kaer on tõlkides teinud suurepärast tööd, olnud loominguline ning leidnud kõigile võluolenditele ja maagiaterminitele sobivad vasted.

Kui Sa ei ole veel Harry Potterit lugenud, siis mida Sa veel ootad?

PS Kui keegi küsib, miks ma selle isuäratava kaneelirulli piltidele sättisin, siis minu jaoks seonduvad esimesed Potteri raamatud tugevalt toiduga, sest Rowling lausa armastab seal igasuguseid võlurite hõrgutisi kirjeldada, alates kommiorgiast rongis ja lõpetades Sigatüüka pidusöökidega.