Jätkan Potteri maailma võlulainel, sest ka järgmise loetud raamatu "Bard Beedle'i lood" autor on J. K. Rowling. Kui raamat esimest korda eestikeelsena ilmus, siis lükkasin selle ostmist aina edasi ja lõpuks jäin üldse ilma. Kui sain teada, et on tulemas teine trükk, siis ei olnud kahtlustki, et nüüd pean ta saama.

Bard Beedle elas 15. sajandil Yorkshire'is Inglismaal. Ta on mitmete tuntud võlumaailma muinasjuttude autor. Tähelepanuväärne on see, et ta pidas lugu ka mugudest. "Bard Beedle'i lood" on kogumik, kus sisalduvad viis tuntud juttu: "Võlur ja kargav kastrul", "Õiglase õnne allikas", "Sortsi karvane süda", "Babbitty Rabbitty ja tema kõkutav känd" ja "Lugu kolmest vennast". Esimene lugu on inimeste aitamisest, teine pajatab maagilisest purskkaevust, kolmas südametust sortsist, neljas kuningast, kes tahab võlukunsti õppida ning viies lugu on juttudest tuntuim, lugu kolmest vennast, kes kohtusid surmaga.

Raamat on kindlasti maiuspalaks Potteri austajatele, kuid lood ei eelda nende tundmist. Juttudele lisatud Dumbledore'i kommentaarid olid küll minu arvates ülearu keerulised ning ei muutnud lugude mõistmist kuidagi selgemaks. Ilma nendeta oleks "Bard Beedle'i lood" nagu iga teine muinasjuttude kogumik. Jutud võiksid vabalt olla pärit rahvapärandist ning pakun, et kuskilt sealt on Rowling kindlasti ka inspiratsiooni saanud. Raamatust tuleb välja oluline sõnum, et võimsad ei ole need, kes oskavad kõige keerulisemat maagiat, vaid hoopis need, kes näitavad headust, tervet mõistust ja leidlikkust.

Juttudest meeldis mulle kõige rohkem "Õiglase õnne allikas", millel oli mõnus puänt ja üldse positiivne toon. Kõige ebasümpaatsem oli "Sortsi karvane süda". Mind ei häirinud mitte selle loo süngus, vaid pigem tundsin, et midagi jäi puudu. Sarnase tooniga Poe' novellid meelidisid mulle näiteks väga. Oleksin tahtnud, et lugusid oleks raamatus rohkem olnud kui viis. Pealegi oli "Lugu kolmest vennast" varem teada, mistõttu uusi jutte oli tegelikult ju ainult neli. Nii jäi mulle tunne, et alles sai maitse suhu ja juba oligi raamat läbi.

"Bard Beedle'i lood" täiendab mõnusalt Potteri juba niigi rikast võlumaailma, kuid sobib seejuures lugeda ka harilikele mugudele. Mina olen igatahes rahul, et lõpuks raamatu loetud ning oma riiulit kaunistama sain. Nüüd peaks kokku koguma  kaülejäänud Sigatüüka raamatukogu, mille kordustrükk paljusid kindlasti rõõmustas. Õieti on mul puudu vaid "Lendluudpall läbi aegade", sest fantastiliste elukate ingliskeelsene variant õnnestus eelmisel aastal hea loosiõnnega saada.

Aitäh, Varrak, raamatu eest!