Lugemise väljakutse on jäänud veidi unarusse ning selle kompenseerimiseks võtsin viimati raamatukogust teose, millega täita teemat number 28. - raamat kirjastuse Eesti Raamat sarjast „Põhjamaade romaan“. Ma ei ole varem sellest sarjast midagi lugenud ning pelgasin veidi. Vastaval riiulil hakkas esimesena silma Helle Helle romaan "Kui tahad", mille tutvustus lubas üsnagi tavatut lugu ning lisaks, mis seal salata, tundus parajalt õhuke.

Oktoobrikuu, Taani. Metsas joostes kohtuvad mees ja naine. Nad mööduvad teineteisest õige mitu korda ning lõpuks tunnistavad, et on eksinud. Koos veedetakse öö metsas, külmetades ja janustena. Mees jõi viimati lõuna ajal kohvi ning naisel on kaasa võetud vesi otsas. Lisaks häirib meest vale suurusega jalatsist saadud vill. Kuidagi õnnestub pimedusest leida mingi varjualune, kuid uni ei tule kuidagi. Ka järgmine päev möödub metsas ning kodust kaugel tuleb veeta teinegi öö. 

"Kui tahad" oli kummaline ja harjumatu stiiliga romaan. Väga väheste sõnade ning minimalistlike kirjeldustega suutis autor palju edasi anda. Kogu tegevus tundus kaugena, kuid samas tekitas muret tegelaste pärast ning nukrust nende üksinduse vastu. Kui luubi all on justkui tegevus metsas, siis palju olulisem tundub olevat tagaplaanil ehk siis tegelaste minevikumeenutustes.  Lugejana sai nii mõlemast tegelasest aimu, kuid omavahel nad eriti infot ei jaganud. Imelik oli ka lõpplahendus, kus leitud maja elanikud osutusid sama külmadeks ja kaugeteks kui peategelased ning abi neile sealt ei pakutud. Tahaksin väga uskuda, et ise metsas hätta sattudes leiaksin lahkema pere. Üleüldse pani teos mõtlema kui kerge on metsas ära eksida ning kuidas pime õnne tegelastele naeratas, et nad samal ajal samas kohas eksisid ning üksteist aidata said. Veelgi enam, nad leidsid varjualuse.

Mulle tundus, et raamatu toimetaja oli olnud lohakas, sest mitmes kohas oli sõnadelt jäänud üks täht lõpust ära või oli mõni kääne vale ja raskendas lausetest aru saamist.

Helle Helle on kirjanikunimi taanlannale, kelle eesnimi on küll ka päriselt Helle, aga perekonnanime võttis ta endale ühelt vanaemalt, et paremini meelde jääda. Selle nime all ilmus juba tema esimene raamat 1993. aastal, mida eesti keelsena saadaval ei ole. Tõlgitud ongi vaid kaks teost. Lisaks sel aastal ilmunud ning ka loomingu poolest uusimale raamatule "Kui tahad", on kirjastus Odamees 2000. aastal välja andnud romaani "Maja ja kodu". 

Ma ei olnud varem ühtki sarnast raamatut lugenud ja seetõttu pakkus "Kui tahad" mulle omapärase elamuse. Romaanis ei olnud suurt seiklust ega armastust esimesest silmapilgust. Kõige paremini kirjeldaks seda minu arvates sõna tavaline: kohtusid tavalised inimesed, kes sattusid küll tavapäratusse olukorda, kuid käitusid ikka tavaliselt.