Paar postitust tagasi lubasin rohkem taani kirjandust lugeda ning juba saigi loetud järgmine. Jussi Adler-Olsen on üks tuntumaid taani krimikirjanikke ning "Faasanijaht" on osakond Q seeria teine raamat. Esimest osa "Naine puuris" lugesin eelmise aasta veebruaris.

Tänapäev, Taani. Osakond Q moodustati selleks, et uuesti uurimise alla võtta lahendamata jäänud juhtumid. Esimese eduka lahendusega kaasnes avalikkuse tunnustus ja tähelepanu. Kõik ootavad, mida kriminaalkomissar Carl Mørck järgmiseks lahendada võtab. Mehe lauale ilmub aga ise üks toimik 1987. aastast, kui suvilas mõrvati jõhkralt õde ja vend. Juhtum on küll juba lahendatud, kuid leidub keegi, kes pole otsusega nõus. Kui teda lausa keelatakse seda vana lugu uurima hakata, siis teeb Carl Mørck muidugi vastupidist. Kahtlusalusteks on erakoolis sirgunud grupp, kellest on saanud ühed Taani mõjukamad mehed, ning lisaks üks naine, kes on pildilt kadunud ning varjab end väidetavalt asotsiaalina tänavatel.

Eelmisest raamatust on mul põnevad mälestused, kuid see osa mulle eriti ei istunud. Esiteks, oli kohe teada, kes on pahad. Teiseks, jäid nõrgaks pahade iseloomustus ja motiivid. Arvasin pealkirja järgi, et raamat sarnaneb ühe hiljuti nähtud halva filmiga "Final Girl", kus kamp keskkoolipoisse võrgutas noori tüdrukuid, et neid metsas jahtida. Krimilugu oli tegelikult veel hullem, kuid teatud sarnasused olid olemas. Kolmandaks, kasvas kuritegude hulk kähku ühelt mitmekümneni ja nii ei keskendunud raamat konkreetselt ühelegi kuriteole. Seega oli üldmulje väga laialivalguv. Huvitav oli küll jälgida juurdluskäiku ning osakonna püüdeid leida tõendeid väga võimekate isikute kohta. Asjale lisab vürtsi ka osakonda juurde tulnud kolmas töötaja.