Winston Grahami romaan "Jeremy Poldark" on Poldarki saaga kolmas raamat. Esimesed kaks on "Ross Poldark" ja "Demelza". Juba uue osa pealkirjast võib välja lugeda, et Poldarkide perre on oodata lisa, kuid nimitegelane sünnib alles raamatu lõpus.

1790-1791, Cornwall. Rossi ootab ees kohtuistung seoses eelmise osa lõpus toimunud laevahukuga, kus suur rahvahulk mässama hakkas. Teda süüdistatakse nende õhutamises ning riigiametniku ründamises. Demelza tahab meest aidata, kuid saatus on siiski rohkem mehe enda teha. Ta leiab õiged sõnad ning mõistetakse õigeks, mis pahandab Warleggane. Poldarkide õõnestamiseks õnnestub neil osta Wheal Leisure'i aktsiaid. Ross saab aru, et peagi kuulub kaevandus ta vaenlastele ning otsustab maha müüa ka pooled enda aktsiatest ning saadud raha ja onupoja Francisega taasavada isale kuulunud Wheal Grace. Kui pikaajaline tüli Poldarki võsude vahel lõpeb, siis õnnetuseks Rossi ja Demelza suhted jahenevad pärast kohtuistungit. Põhjuseid on mitu: mees ütles, et ei soovi rohkem lapsi ning naine ei julge talle tunnistada, et ta ühte ootab; rahapuuduses on Ross nõustunud salakaubitsejate randumisega oma maadel ning lisaks on ta mõtted taas Elizabethil.  Samal ajal üritab maa-arst Enys Dwight leevendada piirkonnas levivaid hädasid ning satub järjekordse naisega sekeldustesse. Lõpuks sünnib Jeremy Poldark ning on lootust paremale tulevikule.

Kolmandas raamatus jälgitakse väiksemat hulka tegelasi ning lisaks peetakse kohtuistungile eelneval ajal Rossi kinni, mistõttu on temast kohati vähem juttu. Vähe keskendutakse ka kaevandustele, sest esmatähtis on mehe õigeks mõistmine ning tal ei ole aega neile pühenduda. Oleksin meelsasti maagi otsimisest ning maa all kondamisest rohkem lugenud, sest midagi on neis kaevanduste kirjeldustes, mis min köidab, kuid põnev oli jälgida ka kohtuprotsessi ning hoida Rossile pöialt. Eeldasin, et ta võidab, aga kindel ei võinud olla, sest ma ei ole uurinud, mis järgedes toimub.  Kõige muhedam stseen oli kindlasti peiedel, mis ei kukkunud sugugi välja nii nagu võiks oodata, sest kaaniti nii palju, et vaene kadunuke kirstust ära kadus.

"Jeremy Poldark" oli lühem kui eelmised kaks osa, aga sama intrigeeriv. Tegevust ei tundunud üldse vähem olevat, kuigi kaetakse lühem ajaperiood. Poldarkide jaoks on ajad eriti rasked, sest isegi armastus pole nii tugev kui enne. Loodan südamest, et järgmises osas jõuavad nad uuesti üles viivale rajale ning Rossi vaist ei vea teda alt. Kõige positiivsem osa raamatust oli Verity ning Francise ära leppimine. Mind hakkas väga huvitama naise käekäik, sest ta tutvus lõpuks ometi oma mehe lastega, kes kaua kodust eemal viibisid. Kindlasti tuleb sellest järgmises osas juttu, seega loodan et see tõlgitakse kiirelt.

Poldarki saaga on võrratu ajalooline ilukirjandus, sest sari ei ole liialt romantiseeritud. Eluoludest kirjutatakse lihtsalt ja argipäevaselt ning ka kõrvaltegelased poevad hinge. Soovitan kindlasti rahulikuma tempoga kirjanduse nautijatele, sest teekond Cornwalli on vahva!