Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonnas tuli isu lugeda mõnda raamatut Colleen Hooverilt. Kohal oli sel hetkel kaks raamatut, millest üht olin juba lugenud, nii et võtsin pikemalt mõtlemata teise, milleks oli "This Girl". Lasin silmad kiirelt üle ka tagakaanel oleva sisututvustuse ning tundus põnev. 200. leheküljele jõudes hakkasin goodreadsi märkima, et seda loen ning avastasin, et tegu on sarja kolmanda osaga. Selle info oli raamatukogu triipkoodiga ära varjanud. Seejärel sain aru, miks raamat veidralt pinnapealne tundus. Nimelt oli see esimese kahe osa ümberjutustus meestegelase silme läbi. Kokkuvõttes kõlbas lugeda küll, aga erilist emotsiooni ei tekkinud. 

Raamat algab sellega, et noorpaar - Will ja Layken - on mesinädalatel ning mees hakkab naisele rääkima nende kohtumise loost tema silme läbi. Peatükid vahelduvad mineviku ja oleviku vahel ning killukeste järgi saab pilt selgeks. Willi naabermajja kolib kena tüdruk ning neil klapib kohe, kuid siis selgub üks väike asjaolu, mistõttu nende koosolemine esialgu võimatuks osutub.

Valisin Hooveri, sest oli isu lugeda üht pöörast noorte armastuslugu. Selle ma ka sain ning mulle täitsa meeldis minevik-olevik jutustusstiil, aga ilmselt oleks esimesest raamatust alustades lugu rohkem köitnud, sest praegu tundus armumine liiga silmapilkne. 

Soovitan sarjadega alustada ikka esimesest raamatust!

Muuseas, musta värvi raamatust on jube raske pilti teha...