Indrek Hargla muistne krimiromaan "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus" oli viimane raamat, mille veel 2016. numbri sees lõpetasin ning ühtlasi sai sellega täidetud ka väljakutse. Juba kirjelduse esimene lause vihjab, et sündmustik leiab aset Anno Domini 1409 ning seetõttu valisingi selle 12.-16. sajandil toimuva teose punkti alla.

Apteek on keskaegses linnas koht, kus kuuleb palju kuulujutte ja nii on apteeker Melchior kursis kõigega, mis Tallinnas toimub. Kui Toompeal mõrvatakse ordurüütel, on Ordu veendunud, et tapja peab olema tulnud linnast ning nõutakse kiiret uurimist. Rae kohtufoogt palub nutika Melchiori endale appi ja apteeker leiabki mõrvari, kes vahepeal aga veel mitu hinge looja karja jõuab saata, kõik selleks, et kaitsta Tallinna ajaloo saladusi.

Keskaegne krimka oli väga mõnus, kuigi vahepeal tundsin, et kirjeldused on liiga pikad. Pinget ja põnevust oli vähem, kui moodsates krimilugudes ja ootasin väga, et mõrvar juba ometi mõrvari paljastataks. Vihjeid oli palju, osad neist parajalt eksitavad ning seetõttu ei olnud mõrvar kohe ilmselge, mis oli suur pluss. Mulle oleks küll rohkem meeldinud koos Melchioriga mõrvaris selgust saada, samm-haaval, mitte nii nagu lõpp oli lahendatud, kus apteeker kõik oma tähelepanekud koos paljastab, veel mõrvarile lõksu seab ja tähtsaid linnaisasid ootama sunnib.

Lugesin paar aastat tagasi Rataskaevu kummituse lugu ning Oleviste mõistatusega alustades tuli kohe deja vu tunne, meenusid tuttavad tegelased, kohad ja uurimismeetodid, vaimusilma ilmusid vanalinna pildid, kujutasin ette Toompead, turgu, Niguliste õue, õnneks ilma veriste laipadeta. Mulje jäi raamatutest ajastutruu ja sari ise on igati tänuväärt, sest annab uue vaatenurga ajaloole. Hoolimata sellest, et lugu on väljamõeldud, saab uut informatsiooni, näiteks linna toimimise kohta. 

Loodan, et võtan peagi ka ülejäänud Melchiori-lood ette, sest need on niivõrd omanäolised. Mulle meeldivad müsteeriumid ja keskaegne Tallinn toimumiskohana on võrratu boonus! Soovitan neile, kellele meeldib ajalugu, Tallinn ja veidi vähem tempokamad krimilood, kus ei minda üleliia detailidesse.