Lugemise väljakutse üllatusteemas läksin kergemat teed ning laenutasin raamatukodust lasteraamatu: Indrek Koff "Koju". Üllatusin isegi, sest tegu oli ääretult muheda ja südantsoojendava teosega, kust igaüks end ära tunda võib.
5-aastane Madis on juba suur poiss, sest ühel teisipäeval tuleb tal täitsa üksi lasteaiast koju minna. Tee pole küll pikk, sõiduteedki peab ületama vaid korra, kuid sellest saab päris omaette seiklus, kus terane rüblik märkab palju huvitavat.
Poisi rännakut illustreerivad tabavad pildikesed, mille uurimine lisaks lugemisele oma aja võtab. Täiskasvanutele on teos samuti õpetlik, peites olulist sõnumit, mis aastatega on ununenud. Nimelt tuleks rohkem enda ümber vaadata ning märgata, mitte ainult pidevalt punktist A punkti B kiirustada, ees silmaklapid, nagu hobustel.
Jäin peale raamatu lõpetamist veel selle kallal juurdlema, kas tänapäeval tõesti lastaks lapsel niiviisi üksi koju tulla. Lasteaias huviringe läbi viies tuleb ühest ruumist teise liikumisekski lapsed rühmadest ise kokku koguda. Mõnes väiksemas kohas oleks see veel ehk mõeldav. Samas meenus ka hiljuti nähtud osa seriaalist "Suletud uste taga", kus ka umbes 5-aastane poiss kodust põgenes ja ilusti üksi lasteaeda jõudis. Ühesõnaga, lapsed on tublid, kui neil lasta tubli olla.
Soovitan seda raamatut nii väikestele kui suurtele, kaua ta lugemine aega ei võta, kuid hingele teeb pai ning totrad argimured saavad peast pühitud. Arvan, et see tore raamat võiks igal lasteaiaealisel mudilasel kodus olla. Need, kes veel lugeda ei oska, saavad pilte uurida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar