Päikese kirjastuselt sain lugemiseks Nicola Yooni noorteromaani "Sina minu kõrval ja maailm meie vahel", mis on oma kauni kujunduse ja intrigeeriva pealkirjaga juba ammu mu lugemislistis koha leidnud. Eile õhtul alustasin viimaks lugemist ning olin loost väga haaratud. Raamatut oli raske käest panna. Õieti ma ei teinudki seda, vaid lugesin 3 tundi jutti ja äkki oligi lõpp käes. Alustades juba pealkirjast, oli tõlge raamatul suurepärane, mis on kindlasti üks põhjus, miks romaan nii kiirelt läbi sai.

Madeline põeb rasket kombineeritud immuunpuudulikkust (RKIP), mis tähendab, et neiu on põhimõtteliselt kogu maailma vastu allergiline. Oma haruldase haiguse tõttu pole ta 17 aasta jooksul kordagi oma majast väljunud. Meelelahutuseks on tal raamatud, seltsiks ema ning hooldaja Carla. Rutiin kordub päevast-päeva ning nädalast-nädalasse. Tüdruk on kõigest hoolimata oma eluga rahul ning ei tahagi kodust lahkuda, kuni naabermajja kolib uus perekond teismeliste lastega, kes Madeline'i tähelepanu köidavad, eriti poiss - Olly. Ka nemad märkavad naabermaja aknal tüdrukut valges, kes kunagi väljas ei käi. Kahjuks pole külalised Madeline'ile terviseriskide tõttu lubatud. Vastastiku asuvate akende kaudu alustavad noored siiski suhtlust ning seejärel vestlevad internetis. Neiu päevad hakkavad muutuma, ta leiab end tahtmas aina rohkem, eriti kõike, mis on seotud naabripoiss Ollyga. Neil tekibki võimalus kohtuda ja tüdrukul on esmakordselt ema ees saladus, mis viib nii kaugele, et ta põgeneb kodust, hoolimata sellest, et võib iga hetk surmavalt haigestuda.