Jonas Jonassoni bestsellerit "Saja-aastane mees, kes hüppas aknast alla ja kadus" ma veel lugenud pole, seega ei osanud uuest raamatust eriti midagi oodata. Huumorina on ta reklaamitud ja nii lootsin teosega "Mõrtsuk-Anders ja tema sõbrad" täita pööraselt naljaka raamatu punkti väljakutses. Tagantjärele öeldes sobiks küll palju paremini kirjeldus: "naljakalt pöörane". Vahelduseks oli sellist jaburust paras lugeda, eriti kui suured kontrolltööd ees ootamas.
Saatus viib tihti kokku täiesti erinevaid inimesi ja nii juhtub siin äsja vanglast vabanenud kolmekordse mõrtsukaga, maailmas pettunud hotellitöötajaga ning jumalasse mitte uskuva naispastoriga. Koos hakatakse ellu viima pöörast äriideed mis põhineb suurte summade eest luumurdude tekitamisel. Mõrtsuk-Anders teeb kogu raske röö ära, kuid miljonid kogunevad hotellitöötaja ning pastori taskutesse, sest nemad on selle suhte kavalam pool. Pastoriga lävides hakkab kurikael tahes-tahtmata mõtlema jumalasõna peale ning otsustab üle öö vaguraks hakata. Ei aita ükski keelitus, luid ta enam ei murra, vaid tahab teenitud raha heategevustele annetada. Äriideede genereerimine tuleb Mõrtsuk-Andersi kompanjonidel õnneks hästi välja ning peagi on küpsemas uus plaan, kuidas rohkem võtta ja vähem anda.
Jonassoni tegelased on väga värvikad ning jäävad hästi meelde. Nende eripärad on parajalt üle võlli keeratud ning täiendavad üksteist. Kahjuks ei olnud kellelgi elus hästi läinud. Ühe vanemad olid joodikud, teise pere läks tehnika arengu tõttu pankroti ning kolmanda elu rikkusid ära peretraditsioonid.
"Mõrtsuk-Anders ja tema sõbrad" ei ole kindlasti raamat, millesse täie tõsidusega suhtuda. See ei ole kindlasti realistlik teos oma liialduste ning puäntidega. Absurdi vastu pole mul midagi, kuid mulle ei meeldinud, kui palju vägivalda ning ebaõiglust raamatusse oli põimitud, alustades peategelaste kurbade eluteede ning lõpetades nende äriplaanidega. Tagakaas lubab, et lugeja saab naerda ja end mõnusalt tunda, kuid totrates ning negatiivse maiguga äriplaanides ma mingit õdusust ei tabanud. Positiivse poole pealt paistab ridade vahelt ka parajalt ühiskonnakriitikat, seda nii kiriku, heategevuse, kuritegude kui ka jõulude pihta, mis juba rohkem muigama pani.
Kahjuks puudub mul võrdusmoment kirjaniku teiste teostega, kuid aiman, et nad on sama pöörased. Absurd, jaburus ning must huumor - kui need märksõnad teevad teose huvipakkuvaks, siis soovitan mõrtsukast ning tema sõpradest lugeda!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar