Ma ei mäleta, et oleksin varem ühtki raamatut lugenud, kus tegevus toimuks Islandil. Saare eluoludest sai nii mõndagi teada, kuid oleksin tahtnud rohkem kirjeldusi, sest see on omapärane maa, kus ma kindlasti ka ise tahan ära käia. Islandi nimed pakkusid mulle samuti huvi, eriti tore oli lisatud hääldamisjuhis, mis seda küll eriti lihtsamaks ei teinud.
Yrsa lugudes lahendab kuritegusid advokaat Thóra, kes on 36-aastane, lahutatud ning kahe lapse ema. Seaduste tundmises on naine tugev, kuid kindlasti pole ta pädev mõrvarite tabamiseks. Hea vaistu asemel on islandlannal abiks pigem algaja õnn ning oskus teiste asjades nuhkida. Ta on tugeva iseloomuga naine, kel on palju eelarvamusi Kohati paistab advokaat iseka ning suisa lapsikuna. Parimast küljest näeb teda, kui Thóra astub oma poja kaitseks välja kui emalõvi.
Romaanis "Kolmas märk" leitakse Reykjaviki ülikoolist rikka saksa tudengi moonutatud laip. Haraldi silmad on eemaldatud ning tema rinnale on lõigatud sümbol, mida ka kaanepildil ilusti näha on. Vahi alla võetakse üks ta sõpradest ning politsei arvates on juhtum lahendatud. Seda ei arva aga surnu perekond, kellele tundub, et asja uuriti liiga pealiskaudselt. Kohale saadetakse usaldusväärne ekspolitseinik Matthew, kes välismaalasena üksi hakkama ei saa ning palkab lisaks appi kohaliku advokaadi Thóra. Naine saab teada, et Harald polnud tüüpiline ärahellitatud rikkurivõsu, vaid tal olid kummalised kinnisideed, nagu nõiajaht, must maagia ja piinamine. Koos süvenetakse tapetu võigastesse hobidesse ning vaikselt jooksevad niidiotsad kokku, sidudes nõiajahi, okultismi, inkvisitsiooni käsiraamatu "Nõiahaamer", salapärase tudengiklubi, Iiri munkade koopad ning mõrva.
Kuritegu oli intrigeeriv ning samuti nõiajahiga seotud ajalooline taust, mis loodetavasti oli tõene. Väga osavalt olid ammu toimunud sündmused tänapäevaga seotud. See kõik tekitas mul soovi lugeda raamatut "Nõiaprotsessid Eestis", mille Varrak hiljuti välja andis. Erinevate maade nõiajahte oleks huvitav võrrelda.
Seevastu põnevusest ning pingest jäi teoses vajaka. Thóra ei sattunud oma nuhkimise tõttu kordagi ohtu ja fookus liikus tihti uurimiselt advokaadi pere- või armuelule. Tempo oli küll aeglane, kuid teema paeluv ja lisaks soovisin muidugi teada, kes ometi see tabamatu mõrvar oli, ning nii sain romaani siiski üpris kiiresti läbi.
Kuritegu oli intrigeeriv ning samuti nõiajahiga seotud ajalooline taust, mis loodetavasti oli tõene. Väga osavalt olid ammu toimunud sündmused tänapäevaga seotud. See kõik tekitas mul soovi lugeda raamatut "Nõiaprotsessid Eestis", mille Varrak hiljuti välja andis. Erinevate maade nõiajahte oleks huvitav võrrelda.
Seevastu põnevusest ning pingest jäi teoses vajaka. Thóra ei sattunud oma nuhkimise tõttu kordagi ohtu ja fookus liikus tihti uurimiselt advokaadi pere- või armuelule. Tempo oli küll aeglane, kuid teema paeluv ja lisaks soovisin muidugi teada, kes ometi see tabamatu mõrvar oli, ning nii sain romaani siiski üpris kiiresti läbi.
Kolmest loetud osast oli "Kes teisele hauda kaevab" kõige nõrgem. Mind huvitas tüdrukukese saatus, kuid muu minevikulugu ja Birna tapja jätsid täiesti külmaks. Lisaks näitas siin Thóra oma iseloomu kõige nõrgemast küljest. Romaan sukeldub veel rohkem naise probleemidesse, alates tüütust sekretärist ning lõpetades eksabikaasaga, kellega lapsed aega ei taha veeta. Mind šokeeris, kuidas ta ei tormanud oma laste juurde, kui need maasturi ja haagissuvilaga omapäi seiklema hakkasid, vaid uuris oma juhtumit rahulikult edasi.
Kolmas romaan "Tuhk" pöörab pilgu Heimaey saarele, kus 1973. aastal purskas vulkaan. Enamik maalapist mattus laava ning tuha alla, kaasaarvatud külaelanike majad. Thóra jutule tuleb Markus, kes ei taha, et tema lapsepõlvekodu tuhast välja kaevataks. Ta lepib kompromissiga, et võib esimesena siseneda maja keldrisse ning sealt ära viia teda huvitava eseme. Mees arvab, et saab oma mure lihtsalt lahendatud, kuid alla jõudes ootab teda palju suurem probleem. Nimelt paistab tuha alt kolm laipa ning kastist, mille järele ta tuli, veereb välja osa neljandast - inimpea. Markusest saab loomulikult kahtlusalune ning ta palub end Thóral kaitsta. Keldris olnud mehed hukkusid ajal, kui Markus oli 15-aastane, kuid samal päeval, kui need avastatakse, leitakse oma korterist mõrvatult tema sõbranna Alda, kellelt mees väidab olevat peaga kasti saanud. Thóra peab selgusele jõudmiseks uurima minevikku ning puhuma tolmu arhiivimaterjalidelt. Sel korral on tal abiks vaid eelmistest raamatutest tuttav vastumeelne sekretär Bella. Matthew on nimelt tagasi Saksamaal, kuid tal on võimalus saada hästi tasustarud ametikoht Islandil. Thóra tahaks väga, et mees talle lähemale koliks, kuid ei taha tema otsust mõjutada. Seetõttu on mehel selles raamatus väike roll.
"Tuhk" meeldis mulle kolmest kriminullist kõige rohkem, sest kuigi ma ei arvanud süüdlast ära üheski romaanidest, siis siin üllatas ta mind enim. Autor kirjeldas väga ehedalt väikse saarekese külaelu, kus oli tugev onupojapoliitika ning kohalikud said mõrva puudutavad uudised enne uurijaid kätte. Veel paelus mind vulkaanipurse. See teema on peale Santorini-puhkust mind rohkem huvitama hakanud ning tahaksin lähiajal jõuda Imeline Teadus sarja raamatuni "Lõõmav saar".
Yrsa krimiromaanide läbivaks jooneks on mineviku sidumine olevikuga, mis mulle väga meeldis. Tugeva detektiiviga loo asemel ütleksin, et kuritegusid lahendab amatöör, kes puhtalt nuhkimise pealt süüdlase tabab. Mõrvalood ise olid huvitavad ning kahtlusaluseid oli palju ja kohe ei osanudki kedagi kahtlustamata hakata. Veelgi enam, mulle tundus, et vihjeid anti lugejale isegi liiga vähe. Ma ei arvanud ühegi teose puhul ära, kes on süüdi. Suurem osa Thóra uurimisest koosnes inimeste küsitlemisest, mis tõi päevavalgele erinevaid juhtumi lahendamiseks vajalikke niidiosi, kuid oleksin tahtnud rohkem tegevust ning pinget.
Soovitan lugeda neil, keda sarnaselt mulle huvitavad mineviku teemad või siis krimikirjanduse austajatele, kes soovivad lugeda, kuidas advokaat käib ja inimesi küsitleb.
Mulle praegu mõrvadest aitab ning järgmiseks võtan midagi helgemat ette.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar