Võtsin Fabulas ette Ally Carteri spioonilood "Spiooni ei tohi suudelda"(fabula) ja "Usalda mind kui julged" (fabula). Lugedes meenus mulle kohe multikasari "Totally Spies", mida väiksena fännasin. Telekast oli vahva vaadata, kuidas kolm tüdrukut modifitseeritud huulepulga ja küüneviiliga maailma päästavad, aga raamatusse minu arvates ei sobinud.

Sarja esimeses osas armub Gallagheri akadeemias spiooniks õppiv Cammie Joshi, kes on kohalikus väikelinnas elav poiss. Neiu peab seda suhet salajas hoidma, sest info tüdruku kooli kohta on konfidentsiaalne, mistõttu peavad tavalised inimesed seda rikkurite erakooliks ning ei suhtu selle õpilastesse kuigi hästi. Eriti ei pea neist lugu just kohalikud noored. Lisaks ei vaadata spioonikoolis hästi suhtlemisele kohalikega. 

Gallagheri akadeemia on sajandeid olnud vaid tüdrukute kool, kuid sarja teises osas kolivad sinna mõneks ajaks ka käputäis poisse. Tüdrukutel on tükk tegemist, et uue olukorraga harjuda, kuna nad pole eriti vastassooga kokku puutunud. Lisaks leiab Cammie, et midagi halba on toimumas ning asub uurima, millega tegu.

Esiteks ei meeldinud mulle peategelane Cammie, kes tõi pidevalt välja, kui hea Gallagheri akadeemia ja Gallagheri tüdrukud ikka on. Peale kümnendat kommentaari hakkas see ülespuhumine närvidele käima. Näiteks igasugused leiutised, nagu McGyveri teip, olevat kõik seal koolis leiutatud. Õige spioonindusega oli raamatutel seega vähe pistmist. Selle asemel luurati Cammie silmarõõme ning tehti koolis erinevaid teste ja katseid. Üks mõnus spioonikas võiks ju ikka olla närvekõditav, kuid siin vaadati kõigele läbi roosade päikeseprillide. Vahepeal küll vihjati, et päris maailmas on ohtlik ja inimesed kaovad, kuid see tundus väga kaugena.

Kõige rohkem meeldis mulle kool ise, sest meenutas mulle Sigatüügast kõikide oma salakäikudega. Eriti vahva oli lugeda, kuidas tavainimeste sisenemisel käivitus "punane kood" ning kõik spioonindusega seotu asendus kiirelt tavakooli asjadega, raamaturiiulid pöörasid end ümber, trofeed kadusid seintesse jne. 

Sari passib paremini lugeda noorematele tüdrukutele, usun et 12-13aastasena oleks ta mulle väga meeldinud. Kergemaks lugemiseks võib suvel ette võtta, aga mingit elamust raamat küll ei paku.