Kirjastuse Varrak facebookis on kahe nädala pärast tulekul huvitav arutelu just selle raamatu üle.  Nii ma ta saingi, et varakult valms olla. Dave Hutchinson on inglane, kuid kangelane tema ulmeromaanis "Euroopa sügis" on eestlane! Juba ainuüksi selle põneva pisiasja tõttu tasub teos ette võtta. Lisaks on lugu väga mitmetahuline ning iga nüansi mõistmiseks tuleks kindlasti mitmekordselt üle lugeda. 

"Euroopa sügis" rullub lahti 21. sajandi teise poole Euroopas, millest on üle käinud terroristid, majanduskriis, katk ning inimesed on väga umbusklikuks muutunud. Riigipiirid on kinni, tollikontrollid ranged ja Euroopa Liit lagunenud. Selle asemel kerkib uusi riike nagu seeni pärast vihma. Sündmustekeerise keskmes on Ruudi, Eesti päritolu kokk, kes töötab ühes Krakowi restoranis. Unistus peakokaks saada tekkis tal juba lapsepõlves telekast poola ja inglise kokasaateid vaadates, hoolimata sellest, et nähtut mõista, oli esmalt vaja keeled selgeks saada. Tavaelu Poolas on üsna üksluine ning kui Ruudit palutakse käia naaberriigis, et üks sõnum edasi anda, läheb ta vahelduse mõttes meelsasti köögist eemale. Eesti passiga on nimelt lihtsam reisida, kui Poola omaga. Ülesanne läheb lihtsalt ning mees saab pakkumise ühineda kulleritega - salajase organisatsiooniga, mis toimetab "Saadetisi" üle terve Euroopa. 

Loo kulg ei ole lineaarne, vaid Ruudi missioone kirjeldatakse üsna kaootiliselt. Mulle jäi mulje, et välja toodi ainult need, mis kuskilt vett vedama läksid, õnnestunud mainiti vaid pealiskaduselt, kuigi oleks tahtnud neist rohkem kuulda. Tunne, et midagi jääb lugedes kahe silma vahele, püsis kuni lõpuni, kui toimus süžeepööre, mis seletas palju, kuid ikka jäi mulje, et peab uuesti ja hoolsamalt lugema, et ikka päris täpselt kõigest aru saada.

Kõige rohkem meeldis mulle selle raamatu juures autori tulevikuvisioon, mis ei tundu sugugi võimatuna. Kõigil võib oma riik olla, lisaks rahvuskommuunidele hõivavad näiteks ka ühe jalgpalliklubi tulihingelised fännid 4 kortermaja ning kuulutavad omaks. Muuhulgas tahab end suveräänseks kuulutada Lahemaa looduspark, Eesti suurim turismimagnet, kuhu tulevikus nähtavasti Tallinnast tramm hakkab sõitma. Killustunud Euroopat pole sugugi raske ette kujutada, kui juba eelmisel aastal Pirital riik välja kuulutati. Maailm on hästi välja arendatud, ainult illustreerivast kaardist kõigi pisikeste riigikestega tundsin veidi puudust. Autor oli kenasti arendanud ka tehnikat - riidest arvuti, DNA-tundlik rahakott, triipkoodidega autod - tunduvad ju ahvatlevad. 

Raamatu nõrgimaks kohaks loeksin naistegelaste praktilise puudumise. Karaktereid käib loost läbi palju, Ruudi puutub oma rännakutel aina uute inimestega kokku, aga kõik on ainult mehed. Veel rohkem üldistades on kõik spioonid kah. Seega tegelaste mitmekülgsusest jääb puudu. See-eest Ruudi ise on sümpaatne ning tõesti eestlaslike omadusjoontega. Hoolimata sellest, et tal pole endal õrna aimugi, millesse ta end seganud on, rühib ta visalt tööd edasi teha ning ükski takistus pole ületamatu.

"Euroopa sügis" pole just traditsiooniline ulmekas, aga just selle kirjanduse austajatele oskaks ma seda enim soovitada. Teiste teostega ma väga paralleele tõmmata ei oska, kuigi see meenutas mulle veidi Murakami triloogiat "1Q84". Mõlemad tekitasid minus palju küsimusi, millest osad said lõpus vastuse, teised mitte. Igatahes kõlbas lugeda küll ja põnev oli kah!

Ahjaa! Väljakutses on sobiv punkt ka ilusti olemas: raamat, mille pealkirjas kuu või aastaaja nimetus.