"In the Shadow of Blackbirds" soovituse sain Mariannelt Goodreadsis, aitäh! Kergelt paranormaalsete nähtustega romaani tegevustik toimub 1918. aastal, kui maailmas möllas hispaania gripp ning Euroopas I maailmasõda. Oma teoses on autor jäädvustanud paanika Ameerika Ühendriikides, kus inimesed ei läinud ilma kaitsva näomaski ja muude ettevaatusabinõudeta tänavale. Viimased koosnesid igapäevaselt sibula või sellest tehtud supi/siirupi/mingi muu roa söömisest, küüslaugunätsu närimisest, soola ninna toppimisest jne. See võib tunduda ebareaalne, aga Cat Winters on teinud põhjaliku taustauuringu, et lugeja ajastusse sisse viia. Kaasa aitavad ka vanad fotod, mis juttu täiendavad.

Sakslased on pahad, niisiis on ameeriklased asunud kõike nendega seotut vihkama. Tuleroaks saavad nii Goethe raamatuid kui ka Wagneri noodikirjad. Põlu alla satuvad ka inimesed, kes lihtsalt sõjavastased on. Nii vangistatakse peategelase Mary Shelley (jah, ta nimetati Frankensteini autori järgi) isa ning tüdruk pageb tädi juurde läänerannikule San Diegosse. Sinna lähistele kolis paar aastat tagasi ka neiu lapsepõlvesõber Stephen, kes nüüd küll sõjarindele on saadetud. Poisi vend Julius tegeleb hukkunute hingede fotodele püüdmisega. See ala on väga populaarne, kuna gripi ning sõja tõttu ulatub hukkunute arv  tuhandetesse  miljonitesse. Paljastatud on palju võltsijaid, kuid Juliuse pildid tunduvad autentsed. Mary Shelley kummitusi ei usu, kuni Stephen sureb ning tüdruku juurde tuleb. Neiu peab nüüd hakkama lahendama noormehe hukkumise mõistatust, mis pole sugugi nii lihtne, kui alguses näib.

"In the Shadow of Blackbirds" põimib peenelt kokku ajaloolise tõe ning fantaasiavalda käivad nähtused. Kuigi tegu oli puhtalt meelelahutusliku lugemisega, tundsin, et sain ajaloo osas targemaks. Palju olen lugenud nii I kui ka II maailmasõja kohta Euroopas, kuid sel ajal Ameerikas toimuv on pigem jäänud tagaplaanile. Mulle meeldis väga ka autori Cat Winters järelsõna, kus ta kirjeldas loo idee sündi ning kuidas 1918. aasta teda paelus.