Püha, mis maailmas kõige rohkem tundeid tekitab on ilmselt jõulud. Seda tähistatakse pea igal pool, nii usulistel kui ka kommertslikel põhjustel. Kõige enam on haaratud loomulikult lapsed, kes igal aastal põnevil pakke ootavad. Suuremana see vaimustus kipub hääbuma, asendudes meeletu kinkide kokkuostmisega. Olete ehk näinud pühade-eelsetel päevadel pooddes toimuva hullusega. Vähe jääb puudu mõnes riiulivahes puhkevast kaklusest, kellele kuulub viimane allahinnatud toode.
Jõuludest põhjustatud tugevaid tundeid on Joe Hill oma õudukas "NOS4A2" nutikalt ära kasutanud. Julgeksin öelda, et oma unikaalsuses on see suisa geniaalne lugu ning pea 700 lehekülge läksid kui linnulennul, nii põnev oli, et käest panna oli võimatu.
Hill tutvustab lugejale eriliste võimetega inimesi, kes suudavad oma mõtetega reaalsust mõjutada. Peategelane Victoria ehk Vic suudab luua silla, mis viib teda soovitud kohta maailmas. Väiksena kasutas ta silda ning jalgratast, millega seda ületada suutis, et leida kadunud asju, mõeldes hiljem välja loo, kuidas ta selle asja muud moodi kätte oli saanud. Kui jalgratas ühel hetkel kadus, hakkas tüdruk uskuma, et nii oligi ja mingit silda pole olemas olnudki.
Everyone lives in two worlds. ... There's the real world, with all its annoying facts and rules. ... But everyone also lives in the world inside their own head. An inscape, a world of thought. In a world made of thought - in an inscape - every idea is a fact. Emotions are as real as gravity. Dreams are as powerful as history.
Teine, kes oma mõttejõu avastanud on, Charlie Manx kasutab seda väge hoopis teisel viisil. Oma kujutluses on ta loonud suisa uue maailma, jõuluteemalise lõbustuspargi. Igal aastal viib ta oma Rolls-Royce Wraithiga ühe lapse sinna, uskudes et teeb nii head, sest jõulumaal ei saa lapsed kunagi vanaks ning iga päev on nagu jõulud. Kohale jõudmiseks on aga vaja kütet autole ning enda energia on mees ammu ära kulutanud. Niisiis võetakse vajalik lastelt ning seetõttu pole ükski lõbustusparki jõudnu enam endine.
Manx doesn't have happiness anymore. Only amusement. It's an idea of endless fun, endless youth, dressed up in a form his dumb little mind can understand.
Teismeikka jõudnud Vic leiab oma vana ratta ning läheb pahandusi otsima, leides eest Manxi. Temast saab ainus laps, kes mehe küüsist pääsenud on. Aastaid hiljem on naisel endal laps ning Manx jahib kättemaksu ja nii ristuvadki mehe ja Vici teed taas.
Kergesti jälgitav see lugu just pole, olles ülimalt tempokas, palju on ka tegelasi. Kui see ei sega ega ka ulme- ning õudussugemed, siis on "NOS4A2" nauditav lugemine.
... people made the imaginary real all the time: taking the music they heard in their head and recording it, seeing house in their imagination and building it. Fantasy was always only a reality waiting to be switched on.
Everyone lives in two worlds. ... There's the real world, with all its annoying facts and rules. ... But everyone also lives in the world inside their own head. An inscape, a world of thought. In a world made of thought - in an inscape - every idea is a fact. Emotions are as real as gravity. Dreams are as powerful as history.
Manx doesn't have happiness anymore. Only amusement. It's an idea of endless fun, endless youth, dressed up in a form his dumb little mind can understand.
Teismeikka jõudnud Vic leiab oma vana ratta ning läheb pahandusi otsima, leides eest Manxi. Temast saab ainus laps, kes mehe küüsist pääsenud on. Aastaid hiljem on naisel endal laps ning Manx jahib kättemaksu ja nii ristuvadki mehe ja Vici teed taas.
... people made the imaginary real all the time: taking the music they heard in their head and recording it, seeing house in their imagination and building it. Fantasy was always only a reality waiting to be switched on.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar