Esimese raamatu Minu-sarjast lugesin üsna ammu, selleks oli "Minu Pariis" ja see ei meeldinud mulle pea absoluutselt. Eelmisel aastal sattus mulle kätte aga "Minu Tenerife" ning peale seda võtsin raamatukogust veel mitu tükki. Seekord oleksin tahtnud lugeda teost "Minu Nepaal", aga saatuse tahtel oli see välja laenutatud ja võtsin selle asemel hoopis Amira loo "Minu Las Vegas" ning üldse ei kahetse. 

Las Vegas ise on mulle täiesti võõras linn, nagu USA ning selle kultuur isegi, ainult telekast nähtud. Peale raamatu lugemist olen kõvasti targem, aga ausalt öelda ei kipu sinna ikka. Selline suurlinnaelu jääb ikka liiga kaugeks. Sellegipoolest oli lugu inspireeriv ning julgustas enda eest seisma ja oma unistusi püüdma.

Põnev on teos selle pärast, et autoril on olnud Ameerikas väga sündmusterikas elu. Suundudes sinna au-pairiks, satub ta terroriseeriva emaga peresse ning kannatab seitse kuud. Seejärel saab naisest illegaal, kodutu, tudeng, kolmel tööl rassija ning lõpuks tantsijanna ning abikaasa. Iga etapi juurde on kirjas huvitavaid seiku, mida kindlasti oli rohkem, kui raamatusse mahtus. 

PS! Kaanekujunduse poolest on see üks paeluvamaid Minu-sarja raamatuid!