III ehk ma ei oska rongist pilti teha

Väljakutse kolmas raamat, see mida kõik teised juba lugenud on ehk "Tüdruk rongis" on üks neist, kus kõigil luukered kappi peidetud on. Põnevus- ja detektiiviromaanid on need, millest kõige raskem kirjutada, ilma et midagi ette andes teiste jaoks elamus ära rikkuda, aga ma annan endast parima. Siiski on mõned seigad, millest ma väga-väga tahan arvamust avaldada, peidan need postituse lõppu ja soovitan mitte lugeda.

Rachel sõidab iga päev rongiga linna ning tagasi. Talle meeldib istuda akna all ning vaadata mööda vilksatavaid maju ja muud, eriti üht tagahoovi, mille jälgimise muudab mugavaks asjaolu, et rong selle juures punase tule taga peatub. Naisel on elav kujutlusvõime ning ta on selles majas elavale paarile välja mõelnud nimed ning elu. Ühel päeval näeb ta aga midagi enda jaoks šokeerivat ning saab teada, milliseid inimesi ta ikka tegelikult jälginud on.

Kusjuures raamatu pealkiri on minu arvates veidi eksitav. Sõna "tüdruk" ei seostu mulle eriti keskeale läheneva alkohoolikust naisterahvaga, kes peategelane Rachel oli. Ometi meeldis mulle selline antikangelase valik, oli kuidagi värskendav. Samuti meeldis mulle tema eksmehe Tomi tegelaskuju.

Kahetsen, et seda lugu kohe ei lugenud, ilma sellest midagi teadmata. Eelmise aasta jooksul ilmusid minuni kuuldused kui šokeeriv ja pöörete rikas teos on. Sellest lähtudes asusin lugedes kohe teooriad arendama, et kes ja miks ja kuidas. Isik turgatas mulle pähe juba kuskil 50 ja 100 lehekülje vahel, laitsin idee vahepeal maha, kuid teose arenedes tulin selle juurde tagasi, sest siis hakkas ka autor sinnapoole vihjeid jagama. 

HOIATUS!!!

Ära loe edasi, kui sul "Tüdruk rongis" lugemata on!

Romaan oli küll põnev, aga midagi jäi minu jaoks puudu ja vähkresin öösel voodis sellele mõeldes. Põhjus, miks ma mõrvari ära arvasin, oli see, et teda oli kujutatud enamvähem ainsa positiivse tegelasena. Kolmest naisest kaks, kelle vaatevinklist lugu kirjutatud oli, jumaldasid teda. Minu loogika ütles, et kuna kahtlusi üritati alguses kõigi teiste poole kallutada, siis see kõige ebatõenäolisem mees oleks lugejatele see suur šokk. Korraks ma tõesti naersin oma idee välja, kuna ta tõesti ei paistnud asjaga seotud olema, aga siis hakkasid ilmuma aina suuremad vihjed ja ma oleks tahtnud "BINGO!" hüüda.

Esimest viga ma parandada ei oskaks, aga teist küll. Selleks loeks ma raamatu lõppu, mis oli liiga lahja ja roosamanna. Käin välja oma alternatiivse idee: Tom tapab Anna ning veeretab selle süü Racheli kaela. Kõik peavad toda niikuinii ebastabiilseks ning ilmselt oma eksmehe naise mõrvaks valmis olemaks. Kurjus ja valed võidavad. Selline lõpplahendus oleks palju mõjuvam olnud.

Kuna siiani võisid lugeda ainult need, kel endal ka raamat läbi siis ootan kommentaaridesse teie muljeid, armsad lugejad :)