DXLVI
14:14ehk traditsiooniline sünnipäev Erus
Valisin seekord peo pidamiseks õigele päevale eelneva nädalavahetuse, täpsemalt reede õhtu. Lootsin ilusale ilmale ja ei pidanud pettuma. Kahjuks plaanivõetud ujumine jäi ikkagi ära, seda pigem ajapuuduse tõttu. Varasematel aastatel olen suurema brigaadiga juba päev varem kohale sõitnud, seekord jõudsin 3h enne ametlikku algust. Kusjuures ühed külalised olid juba eelmine õhtu kohal.
Kõige suurem probleem, nagu alati, on söök. Mida osta? Kui palju osta? Eelmistel aastatel on külalisi olnud 26-27, seekord oli 13. Varusin 8 pakki (4 kilo) lambasoolevorste, makaroni- ja kartulisalatit (kokku 4,5 kilo), lisaks toorsalatiks kurke ja tomateid. Vorste jäi üle 2 pakki, salatit ~kilo, toorsalat ei läinud seekord üldse väga peale. Näksimiseks olid mul dipivaagnad ja kalaämbrid, joogiks morss, magusaks vanaema küpsetatud koogid ja kaks poestritslit.
Järgmine aasta võiks varuda veel mingit mahla ja toorsalati välja jätta, siis on OK toiduga!
Ahjaa, hommikuks plaanisin võileibu, aga kui ma kell 10:30 silmad lahti tegin olid külalised juba lahkunud. Leib-sai-juust jäi kõik üle, aga Carl oli kaval ja pakkus, et ma neist kuumi juustusaiu ahjus teeks. Mõeldud-tehtud!
Järgmine aasta võiks varuda veel mingit mahla ja toorsalati välja jätta, siis on OK toiduga!
Ahjaa, hommikuks plaanisin võileibu, aga kui ma kell 10:30 silmad lahti tegin olid külalised juba lahkunud. Leib-sai-juust jäi kõik üle, aga Carl oli kaval ja pakkus, et ma neist kuumi juustusaiu ahjus teeks. Mõeldud-tehtud!
Nagu mu sünnipäevale kohane, siis korraldasin ka mitut mängu. Kuigi enamik külalistest olid mu armsad GAGi klassikaaslased, kes üksteist suurepäraselt tundsid, siis tegin midagi tutvumismängu sarnast ka. Kunagi sain Stina sünnipäeva viktoriinivõiduga endale suure oranži rannapalli, mille nüüd ära kasutasin. Kirjutasin sinna peale markeriga üüratult palju erinevaid küsimusi-ülesandeid, alates lemmikraamatust kuni ühel jalal hüpates oma lemmiklaulu laulmiseni. Palli pidi üksteisele viskama ja vastama küsimusele, mis jääb su parema pöidla alla. Tahtsin lisada ka selle, et enne vastust ütled oma nime, aga selleks ei olnud vajadust.
Kuna pallile jäi palju tühje kohti, siis joonistasin sinna südamed ja lisasin reegli, et kui su pöial jääb südamele, pead seda kallistama, kellelt palli said ja tema valib sulle küsimuse.
Sarnaselt eelmisele aastale toimus ka fotojaht. Seekord andsin ette kohad, kus pilti tuleb teha koos pealkirjaga. Tulemus oli väga vahva. Eelmine aasta oli väga raske hinnata, kes võitis, seetõttu panin nüüd peale ajalimiidi ja võitma pidid need, kes rohkem pilte tehtud saavad. Lõpuks läks aga nii, et võistluse lõppedes oli tagasi platsil ainult üks tiim, seega lugesin nemad võitjaks. Mitmed pildid tulid üllataval kombel eri võistkondadel päris sarnased.
Me leidsime aarde!
Tippu vallutamas
Vihmatants
Lumeingel
Lendamine on imelihtne
Püramiid
Peale fotojahti jagasin laiali ka Hunger Gamesi sildid ja ülejäänud õhtu ei julgenud keegi üksi kuskile minna. Terve posu silte leidsin hommikul laua pealt, kui need oli Burti omad, siis tema võitis. Kuulsin, kuidas ta oli öösel taskulambiga magajaid tapmas käinud.
Ostsin ka helendavaid pulki, et öösel saaks teha rõngaviset, aga see kujunes ümber pigem lihtsalt lollitamiseks. Peagi koondusime tuppa, et teha Vallatut Aliast. Jõudsime kuhugi poole peale, kui tuli meelde, et peaks kooki sööma ja pärast jäi mäng unarusse. Õigemini asusime lihtsalt ringis seletama ja nii nagu nõutakse, et kokku tuleks jutt. Viimane oli siis enam-vähem selline, et Mirtel Pohla istus kellegagi õhtu otsa teleka ees, klõpsis kanaleid ja vahepeal käisid igasugused USA presidendid tal ukse taga.
Loomulikult sain kingiks raamatupoodide kinkekaarte. Lisaks kingiti mulle ruupor (3 korda võite arvata, kelle idee see oli), kehakreem, megacool sinine seep, magnet ja imearmsad sokid.
Laupäeva veetsin ka Erus, koristasin ja lugesin raamatut, oodates, et Carl ka üles ärkaks.
0 kommentaari