"Kuulus raamatukogukass Dewey"

("Dewey: The Small-Town Library Cat Who Touched the World")

2008

Vicki Myron

Vicky Myron on raamatukogujuhataja Ameerika väikelinnas Spenceris.

Ühel külmal jaanuarihommikul leiab Vicky raamatukogu uksele kinnitatud tagastamiskastist üdini külmunud kassipoja. Talle pannakse nimeks Dewey Loerohkem Raamatuid ja raamatukogust saab tema kodu rohkem kui 19 aastaks. Dewey lummab linnarahvast oma armsa, kiinduva ja malbe loomuga, ennekõike hämmastab aga inimesi tema imeline kuues meel – ta tunneb alati eksimatult ära, kes vajab tema lohutavat lähedust parasjagu kõige rohkem. 

Dewey kuulsus aina kasvab, temast saab lausa turismiatraktsioon, staar, keda tullakse vaatama lähedalt ja kaugelt, keda tuntakse teises ilma otsaski. 

Dewey lugu on lugu elust ja surmast, püsiväärtustest, tublidusest ja hakkamasaamisest, aga kõige enam kõikevõitvast armastusest.

4/5

See on raamat kassist ja ka tema omanikust. Nende lood on omavahel läbi põimunud, vahelduvad Dewey ning Vicki elusid kirjeldavad peatükid. Esimene on siis, kass, kelle ühel eriti külmal hommikul raamatukogu juhataja tagastuskastist leidis ning elule turgutas. Peale nõukoguga läbirääkimist jääb kiisuke püsielanikuks ning saab kohe kõigi lemmikuks. Alguse poole on palju juttu tema kohanemisest. See oli ka raamatu kõige helgem osa, sest hiljem tuleb jutuks Vicki murerikas elu ning lõpus, nagu teadagi lemmikloomadega ikka juhtub, jääb Dewey vanaks ning sureb.

Ameerika on ikkagi niivõrd kauge maa, et minu meelest andis sellele raamatule juurde see, et ta polnud ainult kassist. Mind üllatab, kui palju autor enda kohta avaldab: terviseprobleemid, suhteprobleemid jne. Tekibki tunne, nagu ta räägiks oma lugu just minule edasi. Samamoodi, nagu on kirjeldatud Dewey't, et tal oli iga külastajaga eriline suhe, pakun mina, et igal lugejal on selle raamatuga eriline suhe.