Käisime nädalavahetusel ema ja vennaga nurmenukke korjamas. Hea oli vahelduseks aeg maha võtta. Mul on õnn elada sauel, kus loodus on lähedal ja igal vabal hetkel võib soovi korral metsa jalutada. Kuigi mul meeletult teha, et selle nädalaga enamik kooliasju korda saada, siis ei kahetse tunnikest metsas ja põllu ääres. Kuna tuleb semestri viimane nädal enne sessi algust, siis on vaja kõikide laborite (ja neid oli palju) protokollid vaja arestatud saada. Biokeemia on korras, anorgaaniline ka, aga biotehnloogia ja orgaaniline veel tegemata ja mitte just kõige lihtsamad. Elementide keemia oma veel lisaks, see õnneks vaid kirjutamise vaev. Lisaks on esmaspäeval eesti keele essee esitamine, kolmapäeva hommikul biotehnoloogia seminar ja neljapäeval kardetud biokeemia viimane kontrolltöö, mille pean üle 81 punkti saama, kui tahan eksamist pääseda. 

Õppida ja teha palju, aga ometi lükkan ikka konspektid nurka, poen teki alla ja loen raamatut. Hetkel on mul pooleli armsa kassipildiga tõestisündinud lugu "Kuulus raamatukogukass Dewey". Mul pole kunagi kiisut olnud, aga lugedes, mis vahvaid asju see loom teeb, siis tekib isegi tunne, nagu ta oleks minu oma. Ma küll päris alguses alles, aga hetkel on väga ehe lugu.