DXXI

ehk täna tutvustan teile Kiwit

Enne seda kui lõpmatuseni kassipilte saate vaadata, siis demonstreerin, kuidas ma endale lokke patsidega magamisest juustesse üritasin meeleheitlikult saada.

Ja kuidas me Carliga ta vennale lasteaeda vastu jalutasime. Meil vedas, et see oli üks neist ilusatest päevadest, aga me jõudsime poolteist tundi liiga vara kohale ja istusime seal lasteaia ees pingil. Carl jõi energiajooki purgis, ma valmistusin kontrolltööks. Vahepeal läksid mõned vanemad mööda, tõid oma lapsi ära ning ühel hetkel tuli juhataja välja, sest talle oli kaevatud, et kahtlased noored on territooriumil. Minema meid muidugi ei aetud, saime tund aega veel oodata, enne kui koju saime.

Järgmisel päeval käisime ta venna jalgpallitrenni vaatamas. Ma pole kunagi nii väikeseid trennis jälginud, see oli nii naljakas. Neil oli harjutus, et öeldi värv ja sellise torbiku juurde pidid palliga jooksma. Selle asemel, et kõige lähem võtta, valisid mitmed hoopis kõige kaugema. Pooled poisid trennis tahtsid väravavahiks hakata. Kui lõpuks mänguks läks, siis üks tiim arutas, et 3 on väravas, 1 kaitses ja ülejäänud ründes. Treener muidugi pani nad kohe ise paremini paika, aga need kaitsemängijad üritasid ikka värava ees seista.

  

Vot selline väike vahva tegelane on Carlil kodus nüüd. Küll talle meeldib hammustada ja küünistada. Voodisse pissis ka meile, aga no ta on nii nunnu lihtsalt. Enamiku ajast magab, aga kui üleval on, siis mängib ikka korralikult,  sibab mööda tuba, nii et terve maja kajab.

Kahju, et ma koju endale ka kiisut ei saa võtta. Vähemalt on mul nüüd võimalus vähemalt ühegagi mängida. Eelmise nädala olin Carli juures, ainult kassiga tegelesimegi, kui ta just ei tudinud. Paar hommikut äratas just Kiwi üles, tuli hüppas mu jalge peal, üritas läbi teki närida neid. Vahepeal ta magas ka meie juures.

Aga nüüd mul aeg magama minna, tsau-tsau.

Lõpetuseks midagi "tänava"pildist ka teile siia.