Yees, kuulete minust jälle.

See nädal on hästi lebotamise nädal olnud. Midagi tarka pole teinud, palju lugenud ja LOLi mänginud. Nüüd viskas veidi üle, sest ma liiga noob ikka. Samas, ilmselt mängin homme jälle, kui aega jääb.

No kolmapäeval oli meil karikavõistlust mäng Kalevi meistriliiga naiste vastu, mille kaotasime 3:0. Mina istusin pingil ja tegin oma nunnu uue kaameraga pilte.

Neljapäev oli mingi mõttetu vist.

Reedel oli trenn. Sõitsime rattaga sinna ja pärast käisime veel Hiiu grillis ehk sõitsime topeltpika maa lisaks.

Laupäeval oli uuesti Kaleviga mäng, seekord esiliiga. Esimene poolaeg tegin pilte, teise poolaja alguses sain platsile, paremkaitse. Alguses jäime 2:0 taha, poolajaks oli seis 2:2, aga suht lõpus löödi 3:2 tagasi. See oli eriti nõme olukord ka. Vastane lõi kõhuga palli üle otsajoone, määrati nurgalöök... Lõpuks oli kohtunik ülitige ka meie võistkonna peale ja keegi ei julgenud sõnagi talle öelda. Njah.

Õhtul peale mängu käisime veel Evaga rullitamas. Jube vastutuul oli ja jalad väsisid täiega ära. 

Pühapäeval ärkasin ühe paiku, koristasin, värvisin küüsi (millest enam pole midagi alles tänu akrüülvärvidega plökerdamisele) & siis sain Evaga kokku. Kõndisin rahulikult mööda Ridva tänavat ning äkki... sõitis mulle jalgratas otsa. Pisike poiss oli. Ta ise kukkus ja hakkas nutma. Ta isa veel küsis, et miks ta inimesele otsa sõidab, inimene saab haiget. Sain küll, jah, norm sinikas on ning valutab ikka veel.

Päev otsa oli täiega meisterdamise tuju, siis värvisin õhtul Karoliinega koos veel ühed papud ära. Ta värvis oma balleriinasid. Ma juba päris osav selle kosmoseteemaga või mis.